22. veebruaril toimunud neljandal seminaril sarjast „Mis on arengu mõte“ räägiti kuidas kultuur mõjutab meie maailmavaadet keele ja meedia kaudu. Oma mõtteid jagasid Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop ja TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi doktorant Maie Kiisel. Hilisemat arutelu juhtis ajakirja "Tarkade Klubi" peatoimetaja Arko Olesk.
Maie Kiisel rääkis oma ettekandes meediast kui keskkonnateadvuse kujundajast. Meedia on pidevas muutumises, tal ei ole kindalt nägemust, mida ta tahab saavutada. Meedia on justkui mosaiik, uustsõnu kasutades saame tänapäeval rääkida isegi kärgmeediast. Keskkonnaküsimuste käsitlemisel meedias võib täheldada kahte haripunkti: 1980.a. lõpp ja 2000.a. keskpaik. Kui esimese perioodi ajal keskenduti riskidele, et mis võib juhtuda, siis teisel perioodil keskenduti juba olemasolevatele probleemidele ja kriisidele ning nende tagajärgede likvideerimisele.
Urmas Sutrop jagas oma mõtteid ja tutvustas erinevaid hüpoteese keele ja kultuuri seosest. Kas keelel, kultuuril ja rassil on omavahel mingi seos? Kas keel tagab ühtse kultuuri? Kokkuvõtteks võib öelda, et inimesed on maailmas küllalt sarnased, ükskõik mis keelt nad kõnelevad. Aga keel mõjutab natukene ikkagi mõtlemist. Ka Juri Lotman ja Uku Masing on väitnud, et keel mõjutab kultuuri ja selle tajumist.
Seminari lõppedes jäid meelde järgmised mõtted:
· Keele muutumine ei mõjuta kultuuri, pigem mõjutab seda meedia.
· Meedias tuleb uuesti käsitlemisele lihtsalt ilus loodus.
· Informatsiooni hulk on liiga suur, liike on palju ja kõike ei ole võimalik meelde jätta. Meie esivanemad teadsid rohkem liike kui tänapäeva Euroopa lapsed.
· Liigid ei kao, kaob sõnavara.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar