Niisiis, meie esimene küsimus oli:
Kuidas saaks EMÜ hoonete kütmisel kasutada taastuvaid energiaallikaid?
Argo Normak, EMÜ taastuvenergia keskus:EMÜ linnaku hoonete küte on lahendatud kaugkütte baasil, tsentraalse radiaatoritega küttesüsteemiga. Väljaspool linnakut asuvates hoonetes on kasutusel erinevaid lahendusi, lisaks kütteõlile kasutatakse näiteks puitu Polli puuviljade ja marjade tootearenduskeskuses (hakkpuit, oksad, kännud) ja Limnoloogiakeskuses (halupuit).
Arvestades hoonete suurust ja välja ehitatud süsteeme, tuleks tulevikus lisanduvad taastuvatel energiaallikatel töötavad kütteseadmed integreerida olemasolevate torustikega. Lähiajal rakendatavaks lahenduseks on tehnikainstituudi rajatava katelseadmete labori soojusenergia kasutamine hoonete kütmiseks. Märja katselaut võib tulevikus saada energiavarustuse biogaasijaama elektri- ja soojusenergia tootmise katseseadmest, mis toodaks energiat sõnniku ja energiakultuuride kääritamisel saadavast metaanist.Vaadates Tähtvere linnakut tervikuna, on kõige reaalsemaks võimaluseks Tuglase katlamaja uuesti ümberehitamine hakkpuidule. Tehniliste võimalustena räägitakse palju ka maa- ja õhksoojuspumpadest, need sobivad väikeste hoonete kütmiseks ja külmal talvel vajavad lisakütet. Olen kuulnud ka huvitavat alternatiivi, et tulevikus arutada Emajõe soojuse kasutamise võimalusi soojuspumbajaamaga Tähtvere linnaku kütmiseks. See on julge idee, mida tasub uute planeeringute tegemisel ka tõsiselt kaaluda.
Kalju Koha, haldusdirektor:Üliõpilaslinnaku hooned vajavad ühel kargel talvepäeval soojust võimsusega ca 3000 kW, et tagada ruumides soojem keskkond kui õues. Ülikooli teadlased võiks uurida, kas linnakus või selle vahetus läheduses on sellist taastuvat ressurssi võtta, millega genereerida see võimsus. Kui see osutub võimalikuks, siis tuleb meie majandusteadlastel hinnata investeeringute maksumust ja selle tasuvust.
KIK-i toetusega õnnestus uude spordihoonesse panna maasoojuspump võimsusega 45 kW. Rohkemaks maad, kust energiat võtta, ei jätkunud. Selle aasta jaanuari ühe ööpäeva mõõtmise tulemusel vajas spordihoone soojusvõimsust aga 250 kW.
Soojamüüjalt saadud andmete kohaselt toodeti 2009. aastal soojusenergiat (aastabilansi arvestuses) 31 taastuvate ressursside ja 2010.a plaanitakse juba 70% taastuvate ressursside (peamiselt hakkpuit) arvelt toota. See määr sõltub loomulikult ilmast. Soojatootja kinnitas, et nullkraadi juures toodetakse kogu vajalik soojusenergia taastuvate ressurside arvelt. Külmadel talvepäevadel tõuseb soojustarve aga umbes kahekordseks ja see osa energiast kaetakse praegu gaasiga.
Seega ülikool juba kasutab taastuvaid energiaallikaid. Uute tehnoloogiate evitamine nõuab täiendavaid finantse ja kui soovime soojatootjalt veelgi kiiremat üleminekut, peame arvestama vastavate erakorraliste kuludega.
Mõtlemisaineks: detsembris kulutame soojusenergiat 10-15%, jaanuaris ca 20% aastas tarbitud kogusest, kokku tubli kolmandik. Samas on sel ajal meie majad suhteliselt tühjad. Ehk oleks (rohelise) mõtlemisaineks kuidas seda sooja efektiivsemalt kulutada, sest nagunii tuleb hooneid kütta
Külli Kõrgessaar, välissuhete koordinaator:Sooja saamiseks võiks ju võsa ja Alam-Pedja heina kasutada, aga see nõuab vist eraldi katlamaja. Emajõele võiks generaatori ehitada, aga ma ei tea, kas voolu kiirus on piisavalt suur, et energiat toota.
Madis, ettevõtluse ja ergonoomika tudeng:
Milline on teie arvamus?
