Tõnu avas seminari praeguse nn säästvale arengule suunatud majanduse probleemide väljatoomisega. Paljuski on see hetkel siiski pigem saastav kui säästev: keskkonnakoormus on globaalsel skaalal vaid vahetanud asukohta ning tehnoloogia areng soodustab, mitte ei kahanda tarbimist. Välja sai toodud juba varemgi seminaridel esinenud mõtted inimloomuse nõrkustest ning lühikese perspektiivis mõtlemisest.
Kui tavaliselt on säästvat arengut vaadeldud võrdse kolme sambana, siis Tõnu andis sellele hoopis parema selgituse, mida saab näha siit:
Riinu püüdis olukorda tuua positiivsust, rääkides alternatiividest. Ta tõi välja olemasoleva majandussüsteemi olemuslikud vead (loodusressursside piiratusega mitte-arvestamine, ebvõrdsuse tekitamine) ning rääkis arengu erinevast defineerimisest. Näiteks tõi ta Steady State Economy liikumise, kus eesmärgiks pole mitte kasv, vaid tasakaaluseisund. Ka oli Riinu pigem seda usku, et inimloomuses on võime see muutus läbi teha.Ettekannetele järgnenud arutelu oli toredalt hoogne: kuulajatel oli palju küsimusi ning kommentaare. Üheks olulisemaks küsimuseks oli ehk see, kuidas sellele uuele, tõeliselt jätkusuutlikule arengutasemele jõuda? Üheks võimaluseks pakuti olemasoleva süsteemi kokkukukkumist, kui lihtsalt olukord nõuab muutusi tegema. Juttu tuli ka uute väärtuste tekkest ja kujundamisest. Keskseks dilemmaks nii kuulajate kui ettekandjate seas jäi endiselt inimloomus - regulatsioonid vs vabast tahtest tulevad muutused, mis viis taaskord ka hariduse teema juurde. Ühtset lihtsat lahendust me küll ei leidnud, kuid tekkis palju mõtteid järgmiseks seminariks, kus teemaks on keele ja meedia mõju meie väärtushinnangute kujundajana.
Seminari ettekandeid saab näha siit. Nii toimunud kui tulevate seminaride kohta saab täiendavat infot ikka siit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar