Kaks head näidet Suurbritanniast

Lihtsalt väike fotomeenutus külaskäigus Harper Adamsi ülikooli Suurbritannias. Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et lisaks tegevusele endale oluline ka see, et sellest antakse inimestele teada.

Tulemas: jätkusuutlikkuse hindamise seminar

Juuni lõpus toimub meie ülikoolis seminar, kus õpitakse hindama tegevuste jätkusuutlikkust, ja seda kasutades meetodit nimega Emergy. Kuna seminar on inglise keeles, jagame ka infot selle kohta inglise keeles:

Course on evaluation of sustainability using Emergy

How do we scientifically evaluate whether a strategy or production is sustainable?

Emergy is a concept that can be used to evaluate the balance of a systems by transforming all the factors to the same unit. It is thus widely applicable for comparing and evaluating different systems, including  energy production, farming, engineering, forest management, and water processing.

Read more about what Emergy is: http://en.wikipedia.org/wiki/Emergy.   

Course venue: Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi 62, room A201, Tartu, Estonia

Course teacher: Sha Sha, Aalto University, Finland

Dates and time: 25-27th June 2013

Participation fee: free

Course contents: Concept of Emergy, case examples, applying Emergy to your own work 

Course credits: 1 EAP

Register by email to: brian.lassen@gmail.com

Deadline: 6th June 2013

Please provide information on: Full name, university, email, phone, and research interests.

The course is supported by the doctoral school of biomedicine and biotechnology.

Mida arvab üliõpilasesindus rohelisest ülikoolist?

Kevadeti valivad tudengid endale uut üliõpilasesindust. Ning vaikselt on kujunemas traditsiooniks uuelt ÜE'lt küsida ka nende nägemust rohelisest ülikoolist. Toome tänavused kevadised mõtted:

Peter  Väliste, MMI - Roheline ülikool on õppekavades ja õppeväljundites keskkonna säästmise suunda hoidev ülikool.

Paul Post, MSI - Roheline ülikool tähendab minu jaoks keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku mõtteviisiga ülikooli.

Maarja Salu, MSI - Roheline ülikool tähendab minu jaoks seda, et õppimise juures väärtustatakse ja keskendutakse eelkõige keskkonnale ning üleüldisele säästlikule majandamisele, mis aitab kaasa tudengkonna suurepärasele võimalusele oma edaspidises elus lähtuda just ülikoolis omandatud teadmistest.

Velis Malts, TI - Roheline ülikool tähendab minu jaoks roheliselt mõtlevat tudengit.

Märt Mölter, PKI - Üliõpilaskond peaks oma tegevusega edendama ja au sisse tõstma maaelu.

Mareli Ots, VLI - Roheline ülikool tähendab minu jaoks keskkonnasõbralikkust ja -säästlikkust, mis ülikooli puhul peaks eelkõige väljenduma õppekeskkonnas ning resursside mõistlikus kasutamises.

Kristiina Ots, VLI - Roheline ülikool tähendab minu jaoks ülikooli, mis tõstab nii tudengite kui ka töötajate keskkonnateadlikkust ja propageerib loodust säästvat ressursside kasutust.

Tambet Kajak, TI- keskkonnasäästlikku mõtteviisi tudengitesse sisestav ülikool

Mario Traks, PKI - Aktuaalset ning südamelähedast arengusuunda, mis propageerib keskkonnahariduse edendamist, sealjuures arvestades teiste valdkondade jätkusuutliku arenguga.

Andre Purret, MMI- Roheline ülikool on keskkond, kus üliõpilased ja töötajad lähenevad probleemidele looduslähedaselt ning kannavad enda tegemistes väärtuseid, mis tagavad ka meie tulevastele põlvedele kestliku ühiskonna.

Gerlin Järvela, VLI- Tunnen, et meie ülikoolil on erakordne võimalus ja kohustus rohelist mõtteviisi ühiskonnas juurutada ja selle tõttu peaksime seda endale rohkem teadvustama ning selle nimel ka tegutsema.

Hannes Puidet, MSI - Rohelise ülikooliga assotsieerub minule pildina Eestimaa tumeroheline mets, roheline niit, kollane viljapõld, õites õunapuuaed ja mäekünkal paistvad  talumaja katused korstnast kerkiva õrna suitsuvinega ning mõttena tark ja  jätkusuutlik loodusressursside kasutamine reaalsetes igapäevastes tegudes,  kus ülikooli ülesanne on seda tarkust tekitada, koguda ja levitada (inimestele arusaadavas keeles) kogu Eestile ja jõudu mööda ka kaugemale.

Karl Kukk, MSI - Roheline ülikool tähendab minu jaoks eelkõige inimeste rohelist mõtteviisi, sest nemad kujundavad ülikooli näo.

Priit Veeroja, MMI - Head sõbralikku suhtumist loodusesse ja emakese Maa poolt pakutavate loodusvarade jätkusuutlikku kasutamist.

Klaus Vinkman (MMI) on hetkel veel ajateenistuses ja on nii roheline, et mitte keegi ei leiaks teda nendes rohelistes laigulistes riietes metsa alt üles.

Jätkusuutlikkus kui sisu, mitte kui lisand

Tore TEDx-kõne Giselle Weybrechtilt, kes on raamatu "The Sustainable MBA: The Manager's Guide to Green Business" autor. Oma kõnes räägib ta jätkusuutlikkuse, ettevõtlus-tudengite ja üldiselt hariduse koostööst ja rollist, ning kuidas jätkusuutlikkus ei peaks olema mitte kui lisamoodul, vaid üldine põhimõte kõiges.
Video on 16 min pikk ja tasub vaatamist.
Üks mõte Giselle'lt: "Iga ettevõtlus-tudeng, kes lõpetab ülikooli ilma teadmiste ja oskusteta jätkusuutlikkusest, on kadumaläinud võimalus meie planeedile ja kogukondadele."

Keskkonnahoidlikest hangetest

Mis asjad on keskkonnahoidlikud ehk rohelised hanked ja kuidas see seostub meie ülikooliga?(Alljärgnev tekst ilmus veidi lühemal kujul Maaülikooli 2013. a veebruarikuu lehes)

Rohelise ülikoolina oleme võtnud eesmärgi toimida keskkonnahoidlikumalt kui keskmine ülikool. See tähendab, et lisaks meie linnakus toimuvatele tegevustele tuleks vaadata ka tooteid ning nende keskkonnamõju, mida sisse ostame. Siin tulevadki mängu keskkonnahoidlikud hanked ehk hanked, kus tooteid (ja teenuseid) ostes võetakse arvesse ka nende keskkonnamõju.

Keskkonnahoidlike hangete põhimõtted on väga levinud mitmetes ülikoolides välismaal, kes rohelisemat ja vastutustundlikumat joont hoida püüavad. Näidetena võib tuua Göteburgi, Bristoli ja Loughborough ülikooli. Ka EMÜ ekspertide juhitud rohetöökohtade raporti üks peamisi järeldusi oli, et rohemajanduse edendamiseks Eestis peaks avalik sektor rohkem keskkonnahoidlikke hankeid tegema ja sellega säästliku tootmise ja tarbimise valdkonnas eeskuju näitama.

Mida tähendavad keskkonnahoidlikud hanked Eesti kontekstis? Riigihanke seaduse § 3 p 5 ütleb, et hankija peab võimaluse korral eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi. Ka lubab seadus valida kas tervikuna majanduslikult soodsaima või üksnes madalaima hinnaga pakkumuse. Esimese puhul mõeldaksegi, et keskkonnahoidlikumad tooted võivad pikas perspektiivis osutuda majanduslikult soodsamaks kui lihtsalt odavaimad tooted.

Täpsustada võib, et hanketingimustes ei saa nõuda konkreetsete standardite või märgiste olemasolu, küll aga vastamist mingi standardi, märgise või samaväärseid nõudeid sätestava dokumendi kriteeriumitele. EMÜ rakendas keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid eelmisel aastal trükiteenuste tellimisel, kus tingimusteks olid seatud pakkuja vastamine ISO 14 001 keskkonnajuhtimissüsteemi tingimustele ning trükiste vastamine Põhjamaade Luige keskkonnamärgi ja säästliku metsanduse FSC tarneahela sertifikaadi või samaväärsetele kriteeriumitele. Väike taustauuring näitas, et tegelikult on Eestis juba mitu trükifirmat, kellel need tingimused ka täidetud on, mis on vägagi positiivne suundumus. Olenemata sellest osales EMÜ hankel vaid üks pakkuja, kes tunnistati hankel edukaks. Seega on hetkel EMÜ partner Ecoprint, kellelt meie ülikool on suure osa oma trükiseid ka juba varem tellinud.

Loomulikult ei saa me väikse ülikoolina endale alati kõige keskkonnahoidlikumaid valikuid rahaliselt lubada, kuid oleme sellegipoolest otsustanud paika panna vastavad põhimõtted erinevate toodete kohta, mida vajadusel ja võimalusel hangetes rakendada.

Keskkonnahoidlike hangete teemal saab eesti keeles lugeda taustamaterjale nii Säästva Eesti Instituudi kui Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Riiklik kampsuni päev?

Just selline päev on täna Kanadas. Aga kuidas võiks see seostuda rohelise ülikooliga?
Aga väga lihtsalt: nimelt on päeva eesmärgiks kutsuda inimesi üles vähem oma siseruume kütma ning selle asemel toas soojemaid riideid kandma. Me ei räägi siin loomulikult toas külmetamisest, nii et on vaja kindad kätte panna, vaid sellest, et mõnikord keeravad inimesed toa temperatuuri liiga soojaks, mis toob kaasa energiakulu. Ja et selle asemel võiks hoida toas jahedamat temperatuuri ning kanda toredat kampsunit.
Antud kampaania on üles ehitatud armsalt vanaemade toredale kombele kogu perele kampsuneid kududa. Ka Eestis on kampsunite kandmine ikka asjakohane olnud, ning on ju Tartu teada-tuntud kampsunites tudengite linn :)

Maaülikoolis me vist küll ruumide ülekütmise pärast muretsema ei pea, kuid igaüks võib meist enne toatemperatuuri reguleerimist mõelda, et ehk piisaks lihtsalt vanaema kampsuni pealepanemisest.

Antud kampaania kohta võib inglise keeles rohkem lugeda siit.

Tehnikamaja renoveerimise tulemustest

Tehnikainstituudi ja Energiaklassi spetsialist Jaanus Uiga kommenteerib maja energiasäästu tulemusi (lugu ilmus EMÜ 2013. jaanuarikuu lehes):

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi Tehnikamaja õppehoone renoveerimise valmimisest on nüüdseks möödas üle aasta (laborikorpuse valmimisest juba kolm aastat) ning seega on sobilik aeg, rääkimaks hoonekompleksi välisfassaadi soojustamise ning ventilatsiooni- ja küttesüsteemi uuendamise tulemustest. Ventilatsioonisüsteemi kui seesuguse uuendamisest rääkimine on muidugi väike liialdus, sest töötavat sundventilatsiooni hoonel eelnevalt polnud.

Tehnikamaja, nagu eelnevalt mainitud, koosneb õppehoonest ning laborikorpusest (Kreutzwaldi 56 A- ja B-korpus). Hoonete soojus- ja elektrienergiatarvet mõõdetakse aga ühiselt. Kuivõrd renoveerimisi ei teostatud üheaegselt, on 2012. aasta andmeid mõistlik võrrelda 2008. aasta tarbimisandmetega.

Siinkohal ei ole mõtet välja tuua soojus- ja elektrienergiatarbe vähenemise absoluutnumbreid. Renoveerimise käigus suurenes hoonetekompleksi köetav pind ning uuenes täielikult hoone elektri- ja valgustussüsteem ja sisustus, millega kaasnes ka uute seadmete ning keerulisemate automaatikasüsteemide kasutuselevõtt. Seetõttu ei kajastata käesolevas artiklis üldlevinud energiasäästuprotsente: neid saab lugeda energiatarbe muutuse täielikust ülevaatest, mis nüüdseks Energiaklassi ning rohelise ülikooli kodulehel kättesaadavaks tehtud on.

Üldjoontes võib öelda, et soojusenergiatarbe vähenemine köetava pinna kohta 23,5 kW·h/(m²·a) (kraadpäevadega taandatult 45,6 kW·h/(m²·a)) ületab elektrienergia tarbimise kasvu köetava pinna kohta (8,5 kW·h/(m²·a)) nii absoluutväärtuselt kui ka rahalises vääringus. Seega on üldkulud köetava pinna kohta vähenenud ka avatud elektrituru tingimustes. Kogukulude kohta seda kahjuks öelda ei saa.

On paratamatus, et renoveerimisega kaasnevad toimingud nagu sundventilatsioonisüsteemi rakendamine, tagamaks normidekohast õhuvahetust ning rohkemate automaatikasüsteemide kasutuselevõtt, vahendamaks ja muutes sujuvamaks eri süsteemide vahelist koos toimimist. Seega ei tohiks renoveerimisega kaasnevat elektrienergia tarbe kasvu käsitleda kui negatiivset kaasnähtust, vaid kui parendusmeedet parema töökeskkonna loomiseks.

Nüüd tuleb vaid huviga ootama jääda, milliste uuenduslike uurimus- ja teadustöödega Tehnikainstituudi uuenenud õppe- ja laborikorpuses tegema hakatakse.

Energiatarbe raporti täisversiooniga saab tutvuda siin.