Suured probleemid lihtsalt ja lühidalt

Siin on näha video, mis võtab kliimamuutuste rahvusvaheliste läbirääkimiste ajaloo kokku u 1 minutiga. Ühe keerulise ja mitmetahulise küsimuse väga lihtsasse vormi panemine tuletab mulle meelde ühte head ütlust Goethe'lt: "Kõik on palju lihtsam, kui arvatagi oskame, ja samal ajal palju keerulisem, kui ettegi kujutame."

Eks keskkonna ja säästva arenguga seotud probleemid just sellised ongi.

Kindlasti on antud video aga väike kasulik vahepala kliimamuutusega seotud poliitiliste küsimuste selgitamiseks.

Energiasäästu erinevaid külgi avastades

5.-11.nov 2012 tähistati Eestis taas energiasäästunädalat. EMÜ üliõpilasesindus ja tudengiseltsid tähistasid seda 8. novembril tudengitele omasel lõbusal moel – spordihoone parklas toimus võistlus „Puidust pirnini“.

Ülevaate annavad Andre Purret ja Kristjan Treimann, peakorraldajad üliõpilasesindusest:

Üritusel tuli meeskondlikult lahendada mitmesuguseid energiasäästuga seotud ülesandeid. Esimesena tuli lõhkuda kirvega 3 pakku, erinevatest puuliikidest ning reastada halud kütteväärtuse tõusu järgi püramiidi. Puud olid : kuusk, sanglepp, saar. Teises ülesandes tuli sorteerida prügi, võttes arvesse erinevate pakendite energiaväärtust. Pärast seda liiguti kes elektriauto, kes ratta selga. Elektriautoga tuli läbida slaalomrada ja seda nii ühtepidi kui teistpidi. Rattaülesandes tuli läbida mitmesuguseid erinevaid etappe ning lahendada selle keskel ka viktoriiniküsimusi liiklusohutuse kohta. Edasi liiguti pirnide ülesande juurde. Tehnikaüliõpilaste seltsi läbi viidud võistluses pidi reastama 6 pirni elektritarbimise järjestuses maketti, need põlema panema ning uuesti demonteerima. Kinnisvaramagnaatide ülesanne osutus kõige keerukamaks, sealses ülesandes kaotati aega ja punkte teeniti vähe. Küsimusi oli nii küttetarbimise kui ka majade soojuskiirguse kohta. Kogu võistlus käis aja peale. Kohal oli ligikaudu 60 inimest , sh 9 meeskonda. Tagasisides mainiti, et võistlus oli huvitav ja omapärane. Eriti rõõmustati selle üle et kõik osalejad said auhinnad. Auhinnakoti komplekteerimisel aitas Maanteeamet, Silberauto, Politsei- ja piirivalveamet, MTÜ KinnnisvaraMagnaadid ja EMÜ Üliõpilasesindus. Kohal oli ka politsei, kes kontrollis enne elektriautosse sisenemist juhilube ja kainusastet. Hiljem sai tutvuda eravärvides politseisõidukiga ning jagati pealtvaatajatele helkureid, turvavöörihmahoidjaid kui ka parkimiskellasid. Vaatamata külmale ilmale läks üritus hästi ning kõik olid rahul. Loodame, et kõik osalejad said natukene targemaks energiasäästlikkuse koha pealt ning täname kõiki, kes korralduses kaasa aitasid.

Lisaks korraldasime samal päeval aktsiooni „Lift ei tööta“, mille  raames soovisime tudengitele näidata kui palju võiks elektrit säästa kui Torni ühiselamu liftid ei töötaks. Selleks peatasime 4 lifti töö kolmeks tunniks vahemikus 12:00-15:00 ning olime eelnevalt üles pannud ka selgitavad plakatid nii fuajeesse kui igale korrusele. Tegime ka arvutused, mis näitasid, et liftid tarbivad aastas 15% kogu ühiselamu elektritarbimisest ning kui lifte mitte töös hoida saaksime aastas kokku hoida umbkaudu 6500€. Aktsiooni käigus oli fuajees olemas selgitustööd tegev inimene Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsist, kes jagas soovijatele ka Maaülikooli lehmakomme ning infovoldikuid ja helkureid. Suurem osa tudengitest suhtus liftide aktsiooni rahulikult ja ei teinud probleemi väikesest jalutuskäigust.

Muljeid teistelt korraldajatelt:

Marko Loogus Eesti Metsaüliõpilaste Seltsist:

Viisin läbi puu lõhkumise ülesannet ning kõik meeskonnad said lõhkumisega väga hästi hakkama. Kütteväärtuse järgi puude riita ladumine nii hästi ei läinud. Võistlejatele tundus ülesanne küllaltki keeruline, sest puuliikide ära tundmine polnud just kõige parem. Täiesti korrektselt ei lahendanud ülesannet kahjuks ükski meeskond. Võistluse alustamiseks sobis kerge füüsiline tegevus väga hästi, sest ilm oli küllaltki jahe ning natuke liigutamist mõjus võistlejatele hästi.

Peale võistlust tulid osalejad küsima erinevate puuliikide kohta ning ka kütteväärtuste kohta. Huvi tekitamine oligi ettevõtmise peamine eesmärk ning minu arvates läks üritus asja ette, nii korraldajatel kui osalejatel oli huvitav. Kõige rohkem uudistamist oli elektriauto ümber, kus juttu jätkus kauemaks.

Riin Kruusimägi Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsist:

Meie poolt korraldatud jäätmete sorteerimise ülesanne osutus keerulisemaks, kui me arvasime. Enamus mõtlesid selle osa välja, et paberil ja papil on väiksem kütteväärtus kui plastidel ja pakenditel, aga ekslikult arvati, et papi kütteväärtus on suurem kui paberil. Tegelikult ei ole.

Kohati aeti omavahel segamini ka plaste ja pakendeid, kuid see viga oli tingitud pigem kiirustamisest.

Kai Kuuspalu Maanteeameti liikluskasvatuse osakonnast:

Kiidan ürituse eestvedajaid. Hea on vaadata, kui tudengid ise endile selliseid lõbusaid ja samas ehk harivaid, põhitarkusi kordavaid üritusi korraldavad. Tudengitel tõesti meie jalgrattaosa vigurraja elemendid õnnestusid hästi. Küll oli aeglustussõit (rattavalitsemise oskus) kehvem kui 10-aastastel noortel, kellele meil samuti palju sarnaseid võistlusi korraldame. Igatahes kiiduväärt ettevõtmine ja osalejad ka väga tublid ning hakkajad.

Rohkem taimetoitu?

(Lugu ilmus Maaülikooli ajalehe oktoobri numbris veidi lühendatud kujul)

Toidu valik on inimestele üsna isiklik teema, samas käib toidutootmisega kaasas keskkonnamõju. Aina enam räägitakse, et peaks sööma vähem liha ja rohkem taimi, kuna lihatootmisest tulenev surve keskkonnale on tunduvalt suurem. Kui tihti vaieldakse mahe- ja tavapõllumajandusest pärit toodete vahel, siis lihatoidulisus vs taimetoidulisus on tihti veelgi teravam vastasseis. Tunnistan, et armastan ka ise hästi tehtud kvaliteetset liha süüa. Kuid kas me ikka peame iga päev, igal toidukorral liha sööma? Mujal maailmas koguvad populaarsust nö lihata neljapäevad, esmaspäevad jne ehk siis propageeritakse 1-2 päeval nädalas olema taimetoitlane. Ka mitmed rohelised ülikoolid välismaal teevad oma kohvikutes nt taimetoidupäevi, ning see on muutumas aktsepteeritud dieediks ka lihasööjate seas.

Uurisin selle teema kohta kolme erineva nurga alt: millised on lihatootmise keskkonnamõjud, kui palju inimene liha oma toidus vajab ning milline on Maaülikooli kohvikute suhtumine taimetoitu.

Sirli Pehme, EMÜ doktorant (uurib põllumajanduse keskkonnamõjusid):

Lihatootmise keskkonnamõjud 1 kg toodangu kohta (võttes arvesse kogu ahelat sisendite tootmisega) on oluliselt suuremad kui taimsel toidul. See on ka loogiline, sest loomse toodangu saamisele eelneb alati taimekasvatus söödaks. Taimekasvatus toimub tavaliselt taastumatutel looduvaradel põhinevate mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite abil, milleks kulub palju energiat. Sööda tootmisele lisanduvad mõjud loomakasvatusest, sh sõnnikukäitlemine. Samas kui loomi karjatatakse poollooduslikel kooslustel, on sellel positiivne mõju elurikkusele.

Võrdluseks mõned numbrid Taanist 1 kg sealiha ja 1 kg kartuli puhul:
kliimasoojenemise potentsiaal CO2 ekvivalentides 2,9 kg (sealiha) ja 0,16 kg (kartul),
hapestumise potentsiaal SO2 ekvivalentides 52 g (liha) ja 1,2 g (kartul),
leostumise potentsiaal NO3 ekvivalentides 280 g (liha) ja 14 g (kartul),
maakasutus 8,9 m2 (liha) ja 0,31 m2 (kartul).
See ei tähenda, et peaks kartulidieedile üle minema. Eksperdid soovitavad vähendada lihaportsjonite arvu tavapäraselt kuuelt korralt nädalas (arenenud riikides) kahele korrale nädalas, mis on hea nii tervisele kui keskkonnale. Lisaks on väga oluline vältida toidu raiskamist.

Piret Raudsepp, EMÜ toitumisõpetuse lektor:

Eesti toitumisteadlased on seisukohal, et piisab, kui süüa liha paaril korral nädalas. Üldine reegel on, et taimne toit peaks moodustama päevasest menüüst 75% ja loomne (liha, kala, juust, muna jms) 25%. Liha on oluline toiduaine, kuna lihast omastab inimene rauda kõige paremini. Organismis on raud vajalik hapnikku ringitransportiva hemoglobiini sünteesiks ja vereloomeks, rauapuuduse sümptomiks võib mh olla depressioon. Raua piisav kättesaadavus on eriti oluline lapse- ja kasvueas, aga ka täiskasvanutel on oluline iga päev toiduga rauda saada. Peale loomsete toiduainete on rauda palju ka mitmetes taimsetes toiduainetes: maasikates, spinatis, peedis, rosinates jne. Erinevaid toiduaineid kombineerides ja mitmekesiselt tarbides saame kõik vajalikud toitained kätte, kui toidu kogus on samuti mõistlik.

Lea Põder, EMÜ kohvikute esindaja:

Klienditeenindajate  väitel  on taimetoidu vastu sel õppeaastal  huvi tuntud peamajas u kümnel korral, Tehnikamajas  ühel korral, vanas peamajas kuni viiel korral, peamiselt on huvilised  välistudengid.* Alati on leitud lahendus ja lühikese ooteajaga taimetoit valmistatud.

Eelmise aasta kogemuse põhjal osteti taimetoitu  väga vähe ja seega on keeruline taimetoidu koguseid ette planeerida. Üks lahendustest oleks taimetoidu ettetellimine e-maili teel.

 *Kevadel ÜE tehtud toitlustusküsitluses tundis taimetoidu vastu huvi u 48% vastajatest.

Eks kokkuvõttes võib öelda, et lõpuks sõltub kõik kvaliteetsest toorainest ning heast kokkamisoskusest. Ilma lihata võib valmistada väga häid ning toitvaid toite, tihti kipuvad eestlased ise vähem kasutama selliseid väärt juurvilju nagu peet ja kaalikas näiteks, mida veel juustuga üle riputades saab juba täitsa hea toidukorra. Eestis kogub taimne toit ka rohkem populaarsust ning erinevaid retsepte on küllalt saada. Huvilised võivad näiteks kiigata ka siia, sest miks mitte alustada lihatarbimise vähendamisega just täna õhtul :)