Mida arvab üliõpilasesindus rohelisest ülikoolist?

Kevadeti valivad tudengid endale uut üliõpilasesindust. Ning vaikselt on kujunemas traditsiooniks uuelt ÜE'lt küsida ka nende nägemust rohelisest ülikoolist. Toome tänavused kevadised mõtted:

Peter  Väliste, MMI - Roheline ülikool on õppekavades ja õppeväljundites keskkonna säästmise suunda hoidev ülikool.

Paul Post, MSI - Roheline ülikool tähendab minu jaoks keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku mõtteviisiga ülikooli.

Maarja Salu, MSI - Roheline ülikool tähendab minu jaoks seda, et õppimise juures väärtustatakse ja keskendutakse eelkõige keskkonnale ning üleüldisele säästlikule majandamisele, mis aitab kaasa tudengkonna suurepärasele võimalusele oma edaspidises elus lähtuda just ülikoolis omandatud teadmistest.

Velis Malts, TI - Roheline ülikool tähendab minu jaoks roheliselt mõtlevat tudengit.

Märt Mölter, PKI - Üliõpilaskond peaks oma tegevusega edendama ja au sisse tõstma maaelu.

Mareli Ots, VLI - Roheline ülikool tähendab minu jaoks keskkonnasõbralikkust ja -säästlikkust, mis ülikooli puhul peaks eelkõige väljenduma õppekeskkonnas ning resursside mõistlikus kasutamises.

Kristiina Ots, VLI - Roheline ülikool tähendab minu jaoks ülikooli, mis tõstab nii tudengite kui ka töötajate keskkonnateadlikkust ja propageerib loodust säästvat ressursside kasutust.

Tambet Kajak, TI- keskkonnasäästlikku mõtteviisi tudengitesse sisestav ülikool

Mario Traks, PKI - Aktuaalset ning südamelähedast arengusuunda, mis propageerib keskkonnahariduse edendamist, sealjuures arvestades teiste valdkondade jätkusuutliku arenguga.

Andre Purret, MMI- Roheline ülikool on keskkond, kus üliõpilased ja töötajad lähenevad probleemidele looduslähedaselt ning kannavad enda tegemistes väärtuseid, mis tagavad ka meie tulevastele põlvedele kestliku ühiskonna.

Gerlin Järvela, VLI- Tunnen, et meie ülikoolil on erakordne võimalus ja kohustus rohelist mõtteviisi ühiskonnas juurutada ja selle tõttu peaksime seda endale rohkem teadvustama ning selle nimel ka tegutsema.

Hannes Puidet, MSI - Rohelise ülikooliga assotsieerub minule pildina Eestimaa tumeroheline mets, roheline niit, kollane viljapõld, õites õunapuuaed ja mäekünkal paistvad  talumaja katused korstnast kerkiva õrna suitsuvinega ning mõttena tark ja  jätkusuutlik loodusressursside kasutamine reaalsetes igapäevastes tegudes,  kus ülikooli ülesanne on seda tarkust tekitada, koguda ja levitada (inimestele arusaadavas keeles) kogu Eestile ja jõudu mööda ka kaugemale.

Karl Kukk, MSI - Roheline ülikool tähendab minu jaoks eelkõige inimeste rohelist mõtteviisi, sest nemad kujundavad ülikooli näo.

Priit Veeroja, MMI - Head sõbralikku suhtumist loodusesse ja emakese Maa poolt pakutavate loodusvarade jätkusuutlikku kasutamist.

Klaus Vinkman (MMI) on hetkel veel ajateenistuses ja on nii roheline, et mitte keegi ei leiaks teda nendes rohelistes laigulistes riietes metsa alt üles.

Jätkusuutlikkus kui sisu, mitte kui lisand

Tore TEDx-kõne Giselle Weybrechtilt, kes on raamatu "The Sustainable MBA: The Manager's Guide to Green Business" autor. Oma kõnes räägib ta jätkusuutlikkuse, ettevõtlus-tudengite ja üldiselt hariduse koostööst ja rollist, ning kuidas jätkusuutlikkus ei peaks olema mitte kui lisamoodul, vaid üldine põhimõte kõiges.
Video on 16 min pikk ja tasub vaatamist.
Üks mõte Giselle'lt: "Iga ettevõtlus-tudeng, kes lõpetab ülikooli ilma teadmiste ja oskusteta jätkusuutlikkusest, on kadumaläinud võimalus meie planeedile ja kogukondadele."

Keskkonnahoidlikest hangetest

Mis asjad on keskkonnahoidlikud ehk rohelised hanked ja kuidas see seostub meie ülikooliga?(Alljärgnev tekst ilmus veidi lühemal kujul Maaülikooli 2013. a veebruarikuu lehes)

Rohelise ülikoolina oleme võtnud eesmärgi toimida keskkonnahoidlikumalt kui keskmine ülikool. See tähendab, et lisaks meie linnakus toimuvatele tegevustele tuleks vaadata ka tooteid ning nende keskkonnamõju, mida sisse ostame. Siin tulevadki mängu keskkonnahoidlikud hanked ehk hanked, kus tooteid (ja teenuseid) ostes võetakse arvesse ka nende keskkonnamõju.

Keskkonnahoidlike hangete põhimõtted on väga levinud mitmetes ülikoolides välismaal, kes rohelisemat ja vastutustundlikumat joont hoida püüavad. Näidetena võib tuua Göteburgi, Bristoli ja Loughborough ülikooli. Ka EMÜ ekspertide juhitud rohetöökohtade raporti üks peamisi järeldusi oli, et rohemajanduse edendamiseks Eestis peaks avalik sektor rohkem keskkonnahoidlikke hankeid tegema ja sellega säästliku tootmise ja tarbimise valdkonnas eeskuju näitama.

Mida tähendavad keskkonnahoidlikud hanked Eesti kontekstis? Riigihanke seaduse § 3 p 5 ütleb, et hankija peab võimaluse korral eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi. Ka lubab seadus valida kas tervikuna majanduslikult soodsaima või üksnes madalaima hinnaga pakkumuse. Esimese puhul mõeldaksegi, et keskkonnahoidlikumad tooted võivad pikas perspektiivis osutuda majanduslikult soodsamaks kui lihtsalt odavaimad tooted.

Täpsustada võib, et hanketingimustes ei saa nõuda konkreetsete standardite või märgiste olemasolu, küll aga vastamist mingi standardi, märgise või samaväärseid nõudeid sätestava dokumendi kriteeriumitele. EMÜ rakendas keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid eelmisel aastal trükiteenuste tellimisel, kus tingimusteks olid seatud pakkuja vastamine ISO 14 001 keskkonnajuhtimissüsteemi tingimustele ning trükiste vastamine Põhjamaade Luige keskkonnamärgi ja säästliku metsanduse FSC tarneahela sertifikaadi või samaväärsetele kriteeriumitele. Väike taustauuring näitas, et tegelikult on Eestis juba mitu trükifirmat, kellel need tingimused ka täidetud on, mis on vägagi positiivne suundumus. Olenemata sellest osales EMÜ hankel vaid üks pakkuja, kes tunnistati hankel edukaks. Seega on hetkel EMÜ partner Ecoprint, kellelt meie ülikool on suure osa oma trükiseid ka juba varem tellinud.

Loomulikult ei saa me väikse ülikoolina endale alati kõige keskkonnahoidlikumaid valikuid rahaliselt lubada, kuid oleme sellegipoolest otsustanud paika panna vastavad põhimõtted erinevate toodete kohta, mida vajadusel ja võimalusel hangetes rakendada.

Keskkonnahoidlike hangete teemal saab eesti keeles lugeda taustamaterjale nii Säästva Eesti Instituudi kui Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Riiklik kampsuni päev?

Just selline päev on täna Kanadas. Aga kuidas võiks see seostuda rohelise ülikooliga?
Aga väga lihtsalt: nimelt on päeva eesmärgiks kutsuda inimesi üles vähem oma siseruume kütma ning selle asemel toas soojemaid riideid kandma. Me ei räägi siin loomulikult toas külmetamisest, nii et on vaja kindad kätte panna, vaid sellest, et mõnikord keeravad inimesed toa temperatuuri liiga soojaks, mis toob kaasa energiakulu. Ja et selle asemel võiks hoida toas jahedamat temperatuuri ning kanda toredat kampsunit.
Antud kampaania on üles ehitatud armsalt vanaemade toredale kombele kogu perele kampsuneid kududa. Ka Eestis on kampsunite kandmine ikka asjakohane olnud, ning on ju Tartu teada-tuntud kampsunites tudengite linn :)

Maaülikoolis me vist küll ruumide ülekütmise pärast muretsema ei pea, kuid igaüks võib meist enne toatemperatuuri reguleerimist mõelda, et ehk piisaks lihtsalt vanaema kampsuni pealepanemisest.

Antud kampaania kohta võib inglise keeles rohkem lugeda siit.

Tehnikamaja renoveerimise tulemustest

Tehnikainstituudi ja Energiaklassi spetsialist Jaanus Uiga kommenteerib maja energiasäästu tulemusi (lugu ilmus EMÜ 2013. jaanuarikuu lehes):

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi Tehnikamaja õppehoone renoveerimise valmimisest on nüüdseks möödas üle aasta (laborikorpuse valmimisest juba kolm aastat) ning seega on sobilik aeg, rääkimaks hoonekompleksi välisfassaadi soojustamise ning ventilatsiooni- ja küttesüsteemi uuendamise tulemustest. Ventilatsioonisüsteemi kui seesuguse uuendamisest rääkimine on muidugi väike liialdus, sest töötavat sundventilatsiooni hoonel eelnevalt polnud.

Tehnikamaja, nagu eelnevalt mainitud, koosneb õppehoonest ning laborikorpusest (Kreutzwaldi 56 A- ja B-korpus). Hoonete soojus- ja elektrienergiatarvet mõõdetakse aga ühiselt. Kuivõrd renoveerimisi ei teostatud üheaegselt, on 2012. aasta andmeid mõistlik võrrelda 2008. aasta tarbimisandmetega.

Siinkohal ei ole mõtet välja tuua soojus- ja elektrienergiatarbe vähenemise absoluutnumbreid. Renoveerimise käigus suurenes hoonetekompleksi köetav pind ning uuenes täielikult hoone elektri- ja valgustussüsteem ja sisustus, millega kaasnes ka uute seadmete ning keerulisemate automaatikasüsteemide kasutuselevõtt. Seetõttu ei kajastata käesolevas artiklis üldlevinud energiasäästuprotsente: neid saab lugeda energiatarbe muutuse täielikust ülevaatest, mis nüüdseks Energiaklassi ning rohelise ülikooli kodulehel kättesaadavaks tehtud on.

Üldjoontes võib öelda, et soojusenergiatarbe vähenemine köetava pinna kohta 23,5 kW·h/(m²·a) (kraadpäevadega taandatult 45,6 kW·h/(m²·a)) ületab elektrienergia tarbimise kasvu köetava pinna kohta (8,5 kW·h/(m²·a)) nii absoluutväärtuselt kui ka rahalises vääringus. Seega on üldkulud köetava pinna kohta vähenenud ka avatud elektrituru tingimustes. Kogukulude kohta seda kahjuks öelda ei saa.

On paratamatus, et renoveerimisega kaasnevad toimingud nagu sundventilatsioonisüsteemi rakendamine, tagamaks normidekohast õhuvahetust ning rohkemate automaatikasüsteemide kasutuselevõtt, vahendamaks ja muutes sujuvamaks eri süsteemide vahelist koos toimimist. Seega ei tohiks renoveerimisega kaasnevat elektrienergia tarbe kasvu käsitleda kui negatiivset kaasnähtust, vaid kui parendusmeedet parema töökeskkonna loomiseks.

Nüüd tuleb vaid huviga ootama jääda, milliste uuenduslike uurimus- ja teadustöödega Tehnikainstituudi uuenenud õppe- ja laborikorpuses tegema hakatakse.

Energiatarbe raporti täisversiooniga saab tutvuda siin.

Aasta 2012 rohelisema ülikooli teel

(Lugu ilmus EMÜ detsembrikuu lehes veidi lühendatud kujul)
 

Heidame pilgu, mis sel aastal maaülikoolis rohelisema ülikooli poole liikumisel on toimunud. Kuna rohelise ülikooli strateegia toob välja neli peamist suuna, jaotame ka tegevused vastavalt.

Teadus-arendus

• Aasta lõpuks on valminud EMÜ juhtimisel koostatud raport „Rohetöökohtade potentsiaal Eestis“, mis käsitleb kõrghariduse vastavust rohemajanduse vajadustele.
• Jätkub EMÜ osalus koostöövõrgustikus ISLE (Innovation in the teaching of sustainable development in life sciences in Europe), aprillis oli võimalus näha häid näiteid Harper Adamis ülikoolis Suurbritannias, detsembris võõrustasime oma ülikoolis võrgustiku juhtkomisjoni kohtumist.
• Mahekeskus korraldas novembris teaduskonverentsi mahepõllumajanduse arengusuundadest, millest saab täpsemalt lugeda siit.

Haridus

• Nii kevadel kui sügisel said tudengid sel aastal esmakordselt valida vabaainet „Säästva arengu põhimõtted ja praktika“, mis avab säästva arengu laiemat olemust.

Linnak ja haldus

• Veebruaris avati renoveeritud Tehnikamaja, kus uus kütte, jahutuse, ventilatsiooni  ja valgustuse süsteemid võimaldavad rohkem energiat säästa. Ka valmivas Metsamajas peaks samade süsteemide väljavahetamine oluliselt sisekliima kvaliteeti parandama ning energiat säästma. Tehnikamaja A- ja B-korpuse soojusenergiatarve on vähenenud renoveerimise järgselt esialgsetel andmetel ~25% e. 25 kWh/(m2*a). Samal ajal on suurenenud elektrienergiatarve 36,4% e. 8,5 kWh/(m2*a). Saavutatud soojusenergiasääst võiks küll suurem olla, aga esialgsetel andmetel on see piisav, et vähendada soojusenergiale tehtavaid kulusid köetava pinna kohta rohkem, kui suurem elektrienergiatarve tekitab. Täpsem ülevaade saab kättesaadavaks uuel aastal.
• EMÜ jätkab Ecoprindilt roheliste trükiste tellimist - sügisel korraldatud trükiste hanke tingimusteks seadsime nimelt ka trükifirma vastavuse erinevate keskkonnamärgiste kriteeriumitele.

Ühiskond ja keskkonnateadlikkus

• Aasta algul võõrustas EMÜ oma vanas peamajas säästva arengu teemalise tudengite teaduskonverentsi TalveAkadeemia juubeliüritust, ning mitmed meie töötajad ja tudengid olid seatud konverentsi korraldamisega, mis sel aastal keskendus uutele majandussuundadele.
• Suvel valmis heade tavade nimekiri kontoris töötajatele.
• Novembris toimus taas energiasäästunädal, EMÜs peeti traditsioonilist taastuvenergeetika konverentsi ning üliõpilasesindus koos tudengiseltsidega korraldasid vahva energiateemalise võistluse spordihoone parklas (kirjutasime sellest ka siinsamas blogis).
• Jätkasime roheliste filmiõhtute traditsiooni: veebruaris näitasime mobiilitööstuse tagamaid lahkavat „Blood in the mobile“, mais „Musta kulda“ õiglase kaubanduse teemal  ning novembris reklaamimaailma-dokumentaali „Parim film, mis eales müüdud“.
• Meie avatud ülikool viis esmakordselt läbi pereülikooli, kus vanemad said uusi teadamisi erinevatest, muuhulgas ka keskkonnasõbralikkusega seotud teemadest ning lapsed samal ajal mängida või meisterdada. Erinevate põlvkondade kaasamine on muideks ka üks säästvat arengut toetava hariduse elementidest. Pereülikool pälvis Tartu aasta laste- ja noortesõbraliku teo tiitli.

Prügikast on visiitkaart

Suve lõpus õnnestus korra sisse põigata Londoni ülikooli, kus kohe hakkasid koridoris silma jäätmete sorteerimist toetavad prügikastid. Eraldi sai sorteerida küll vaid kindlaid pakendeid, kuid asi seegi. Kui asi puutub rohelistematesse ülikoolidesse, siis jäätmete sorteermisvõimalused on justkui ülikooli visiitkaart - kõige esimesena külalistele nähtav ülikooli tegevusest. Ning nagu näha, võib neid julgesti panna ka vanadesse hoonetesse, uhkete maalide kõrvale.