Jätkusuutlikkus kui sisu, mitte kui lisand

Tore TEDx-kõne Giselle Weybrechtilt, kes on raamatu "The Sustainable MBA: The Manager's Guide to Green Business" autor. Oma kõnes räägib ta jätkusuutlikkuse, ettevõtlus-tudengite ja üldiselt hariduse koostööst ja rollist, ning kuidas jätkusuutlikkus ei peaks olema mitte kui lisamoodul, vaid üldine põhimõte kõiges.
Video on 16 min pikk ja tasub vaatamist.
Üks mõte Giselle'lt: "Iga ettevõtlus-tudeng, kes lõpetab ülikooli ilma teadmiste ja oskusteta jätkusuutlikkusest, on kadumaläinud võimalus meie planeedile ja kogukondadele."

Seminarisari jätkub: majandusmehhanismidest inimloomuseni

Pärast kahekuist pausi sai taas käima lükatud seminarisari "Mis on arengu mõte?", 8. veebruaril oli teemaks majandus. Külas olid TÜ rahvusvahelise ettevõtluse vanemteadur Tõnu Roolaht ning sotsiaalne ettevõtja Riinu Lepa.

Tõnu avas seminari praeguse nn säästvale arengule suunatud majanduse probleemide väljatoomisega. Paljuski on see hetkel siiski pigem saastav kui säästev: keskkonnakoormus on globaalsel skaalal vaid vahetanud asukohta ning tehnoloogia areng soodustab, mitte ei kahanda tarbimist. Välja sai toodud juba varemgi seminaridel esinenud mõtted inimloomuse nõrkustest ning lühikese perspektiivis mõtlemisest.
Kui tavaliselt on säästvat arengut vaadeldud võrdse kolme sambana, siis Tõnu andis sellele hoopis parema selgituse, mida saab näha siit:

Riinu püüdis olukorda tuua positiivsust, rääkides alternatiividest. Ta tõi välja olemasoleva majandussüsteemi olemuslikud vead (loodusressursside piiratusega mitte-arvestamine, ebvõrdsuse tekitamine) ning rääkis arengu erinevast defineerimisest. Näiteks tõi ta Steady State Economy liikumise, kus eesmärgiks pole mitte kasv, vaid tasakaaluseisund. Ka oli Riinu pigem seda usku, et inimloomuses on võime see muutus läbi teha.

Ettekannetele järgnenud arutelu oli toredalt hoogne: kuulajatel oli palju küsimusi ning kommentaare. Üheks olulisemaks küsimuseks oli ehk see, kuidas sellele uuele, tõeliselt jätkusuutlikule arengutasemele jõuda? Üheks võimaluseks pakuti olemasoleva süsteemi kokkukukkumist, kui lihtsalt olukord nõuab muutusi tegema. Juttu tuli ka uute väärtuste tekkest ja kujundamisest. Keskseks dilemmaks nii kuulajate kui ettekandjate seas jäi endiselt inimloomus - regulatsioonid vs vabast tahtest tulevad muutused, mis viis taaskord ka hariduse teema juurde. Ühtset lihtsat lahendust me küll ei leidnud, kuid tekkis palju mõtteid järgmiseks seminariks, kus teemaks on keele ja meedia mõju meie väärtushinnangute kujundajana.

Seminari ettekandeid saab näha siit. Nii toimunud kui tulevate seminaride kohta saab täiendavat infot ikka siit.

Mõtteid rohelise majanduse konverentsilt

28.-29. jaanuaril toimus Narvas Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverents, kus seekord oli fookuses roheline majandus. Minul oli tore võimalus modereerida paneeldiskussiooni just sellel teemal ning uurida mida arvavad asjast Ott Pärna Eesti Arengufondist, Ando Leppiman Eesti Energiast ning Madis Aben Rahandusministeeriumist.

Hetkel paistab roheline majandus siiski veel olevat üsna lapsekingades – pole päris selge, mis muutusi see täpselt kaasa toob, mis muutusi tuleks teha. Ott Pärna tõi välja, et praegu tundub roheline majandus rohkem kaasa toovat kulu kui tulu. Samas võrdles ta seda interneti ja mobiilide tulekuga, mis samuti algul olid kallid tehnoloogiad, kuid hiljem vallutasid kogu ühiskonna.

Probleemi muutuste elluviimisel nägi Madis Aben hoopiski inimloomuses, mis tahab tarbida niipalju kui võimalik ning mille muutmiseks ei pruugi uutest majandusmudelitest piisata. On teada, et kuigi Euroopas tootmine on muutumas efektiivsemaks ja rohelisemaks, nullib sealt tulevad kasud pidevalt kasvav tarbimine. Ühe lahendusena pakkus Madis Aben välja progresseeruva tarbimise maksustamist ehk teatud tarbimistaseme ületamisel lisatasude sisseseadmist.

Eesti kontekstis toodi välja, et suurt rolli mängib eeskuju. Rohelistumine on tihti nö kogu riigi lugu, millesse panustatakse kõrgema juhtimise tasandil. Ott Pärna arvas, et Eesti võiks ju olla esimene riik maailmas, kus valitsusasutustel on keskkonnasertifikaadid.

Kuidas sobituvad siia pilti teadlased ja ülikoolid? Kuna roheline majandus on niivõrd uus valdkond, on kindlasti vajalikud taustauuringud, aga ka võimalike uute ärimudelite arendamine ning testimine. Et roheline majandus tähendab ka aina enam keskkonna- ja majandusteaduste kokkupuudet, tuleks interdistsiplinaarsust arendada ka ülikoolide õppetöös.

Igatahes on igati tore näha, et just Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi poolt selline teema sai üles tõstetud, mis loodetavasti veel hulgaliselt arutelemist leiab.

Konverentsist tegi ülevaate ka Bioneer, mida saab lugeda siit.

Teema rahvusvahelist olulisust tõestab ka hiljutine ÜRO peasekretär Ban Ki-mooni avaldus Maailma Majandusfoorumi aastakoosolekul, mida saab lugeda siit.