Mida arvab üliõpilasesindus rohelisest ülikoolist?

Kevadeti valivad tudengid endale uut üliõpilasesindust. Ning vaikselt on kujunemas traditsiooniks uuelt ÜE'lt küsida ka nende nägemust rohelisest ülikoolist. Toome tänavused kevadised mõtted:

Peter  Väliste, MMI - Roheline ülikool on õppekavades ja õppeväljundites keskkonna säästmise suunda hoidev ülikool.

Paul Post, MSI - Roheline ülikool tähendab minu jaoks keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku mõtteviisiga ülikooli.

Maarja Salu, MSI - Roheline ülikool tähendab minu jaoks seda, et õppimise juures väärtustatakse ja keskendutakse eelkõige keskkonnale ning üleüldisele säästlikule majandamisele, mis aitab kaasa tudengkonna suurepärasele võimalusele oma edaspidises elus lähtuda just ülikoolis omandatud teadmistest.

Velis Malts, TI - Roheline ülikool tähendab minu jaoks roheliselt mõtlevat tudengit.

Märt Mölter, PKI - Üliõpilaskond peaks oma tegevusega edendama ja au sisse tõstma maaelu.

Mareli Ots, VLI - Roheline ülikool tähendab minu jaoks keskkonnasõbralikkust ja -säästlikkust, mis ülikooli puhul peaks eelkõige väljenduma õppekeskkonnas ning resursside mõistlikus kasutamises.

Kristiina Ots, VLI - Roheline ülikool tähendab minu jaoks ülikooli, mis tõstab nii tudengite kui ka töötajate keskkonnateadlikkust ja propageerib loodust säästvat ressursside kasutust.

Tambet Kajak, TI- keskkonnasäästlikku mõtteviisi tudengitesse sisestav ülikool

Mario Traks, PKI - Aktuaalset ning südamelähedast arengusuunda, mis propageerib keskkonnahariduse edendamist, sealjuures arvestades teiste valdkondade jätkusuutliku arenguga.

Andre Purret, MMI- Roheline ülikool on keskkond, kus üliõpilased ja töötajad lähenevad probleemidele looduslähedaselt ning kannavad enda tegemistes väärtuseid, mis tagavad ka meie tulevastele põlvedele kestliku ühiskonna.

Gerlin Järvela, VLI- Tunnen, et meie ülikoolil on erakordne võimalus ja kohustus rohelist mõtteviisi ühiskonnas juurutada ja selle tõttu peaksime seda endale rohkem teadvustama ning selle nimel ka tegutsema.

Hannes Puidet, MSI - Rohelise ülikooliga assotsieerub minule pildina Eestimaa tumeroheline mets, roheline niit, kollane viljapõld, õites õunapuuaed ja mäekünkal paistvad  talumaja katused korstnast kerkiva õrna suitsuvinega ning mõttena tark ja  jätkusuutlik loodusressursside kasutamine reaalsetes igapäevastes tegudes,  kus ülikooli ülesanne on seda tarkust tekitada, koguda ja levitada (inimestele arusaadavas keeles) kogu Eestile ja jõudu mööda ka kaugemale.

Karl Kukk, MSI - Roheline ülikool tähendab minu jaoks eelkõige inimeste rohelist mõtteviisi, sest nemad kujundavad ülikooli näo.

Priit Veeroja, MMI - Head sõbralikku suhtumist loodusesse ja emakese Maa poolt pakutavate loodusvarade jätkusuutlikku kasutamist.

Klaus Vinkman (MMI) on hetkel veel ajateenistuses ja on nii roheline, et mitte keegi ei leiaks teda nendes rohelistes laigulistes riietes metsa alt üles.

Energiasäästu erinevaid külgi avastades

5.-11.nov 2012 tähistati Eestis taas energiasäästunädalat. EMÜ üliõpilasesindus ja tudengiseltsid tähistasid seda 8. novembril tudengitele omasel lõbusal moel – spordihoone parklas toimus võistlus „Puidust pirnini“.

Ülevaate annavad Andre Purret ja Kristjan Treimann, peakorraldajad üliõpilasesindusest:

Üritusel tuli meeskondlikult lahendada mitmesuguseid energiasäästuga seotud ülesandeid. Esimesena tuli lõhkuda kirvega 3 pakku, erinevatest puuliikidest ning reastada halud kütteväärtuse tõusu järgi püramiidi. Puud olid : kuusk, sanglepp, saar. Teises ülesandes tuli sorteerida prügi, võttes arvesse erinevate pakendite energiaväärtust. Pärast seda liiguti kes elektriauto, kes ratta selga. Elektriautoga tuli läbida slaalomrada ja seda nii ühtepidi kui teistpidi. Rattaülesandes tuli läbida mitmesuguseid erinevaid etappe ning lahendada selle keskel ka viktoriiniküsimusi liiklusohutuse kohta. Edasi liiguti pirnide ülesande juurde. Tehnikaüliõpilaste seltsi läbi viidud võistluses pidi reastama 6 pirni elektritarbimise järjestuses maketti, need põlema panema ning uuesti demonteerima. Kinnisvaramagnaatide ülesanne osutus kõige keerukamaks, sealses ülesandes kaotati aega ja punkte teeniti vähe. Küsimusi oli nii küttetarbimise kui ka majade soojuskiirguse kohta. Kogu võistlus käis aja peale. Kohal oli ligikaudu 60 inimest , sh 9 meeskonda. Tagasisides mainiti, et võistlus oli huvitav ja omapärane. Eriti rõõmustati selle üle et kõik osalejad said auhinnad. Auhinnakoti komplekteerimisel aitas Maanteeamet, Silberauto, Politsei- ja piirivalveamet, MTÜ KinnnisvaraMagnaadid ja EMÜ Üliõpilasesindus. Kohal oli ka politsei, kes kontrollis enne elektriautosse sisenemist juhilube ja kainusastet. Hiljem sai tutvuda eravärvides politseisõidukiga ning jagati pealtvaatajatele helkureid, turvavöörihmahoidjaid kui ka parkimiskellasid. Vaatamata külmale ilmale läks üritus hästi ning kõik olid rahul. Loodame, et kõik osalejad said natukene targemaks energiasäästlikkuse koha pealt ning täname kõiki, kes korralduses kaasa aitasid.

Lisaks korraldasime samal päeval aktsiooni „Lift ei tööta“, mille  raames soovisime tudengitele näidata kui palju võiks elektrit säästa kui Torni ühiselamu liftid ei töötaks. Selleks peatasime 4 lifti töö kolmeks tunniks vahemikus 12:00-15:00 ning olime eelnevalt üles pannud ka selgitavad plakatid nii fuajeesse kui igale korrusele. Tegime ka arvutused, mis näitasid, et liftid tarbivad aastas 15% kogu ühiselamu elektritarbimisest ning kui lifte mitte töös hoida saaksime aastas kokku hoida umbkaudu 6500€. Aktsiooni käigus oli fuajees olemas selgitustööd tegev inimene Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsist, kes jagas soovijatele ka Maaülikooli lehmakomme ning infovoldikuid ja helkureid. Suurem osa tudengitest suhtus liftide aktsiooni rahulikult ja ei teinud probleemi väikesest jalutuskäigust.

Muljeid teistelt korraldajatelt:

Marko Loogus Eesti Metsaüliõpilaste Seltsist:

Viisin läbi puu lõhkumise ülesannet ning kõik meeskonnad said lõhkumisega väga hästi hakkama. Kütteväärtuse järgi puude riita ladumine nii hästi ei läinud. Võistlejatele tundus ülesanne küllaltki keeruline, sest puuliikide ära tundmine polnud just kõige parem. Täiesti korrektselt ei lahendanud ülesannet kahjuks ükski meeskond. Võistluse alustamiseks sobis kerge füüsiline tegevus väga hästi, sest ilm oli küllaltki jahe ning natuke liigutamist mõjus võistlejatele hästi.

Peale võistlust tulid osalejad küsima erinevate puuliikide kohta ning ka kütteväärtuste kohta. Huvi tekitamine oligi ettevõtmise peamine eesmärk ning minu arvates läks üritus asja ette, nii korraldajatel kui osalejatel oli huvitav. Kõige rohkem uudistamist oli elektriauto ümber, kus juttu jätkus kauemaks.

Riin Kruusimägi Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsist:

Meie poolt korraldatud jäätmete sorteerimise ülesanne osutus keerulisemaks, kui me arvasime. Enamus mõtlesid selle osa välja, et paberil ja papil on väiksem kütteväärtus kui plastidel ja pakenditel, aga ekslikult arvati, et papi kütteväärtus on suurem kui paberil. Tegelikult ei ole.

Kohati aeti omavahel segamini ka plaste ja pakendeid, kuid see viga oli tingitud pigem kiirustamisest.

Kai Kuuspalu Maanteeameti liikluskasvatuse osakonnast:

Kiidan ürituse eestvedajaid. Hea on vaadata, kui tudengid ise endile selliseid lõbusaid ja samas ehk harivaid, põhitarkusi kordavaid üritusi korraldavad. Tudengitel tõesti meie jalgrattaosa vigurraja elemendid õnnestusid hästi. Küll oli aeglustussõit (rattavalitsemise oskus) kehvem kui 10-aastastel noortel, kellele meil samuti palju sarnaseid võistlusi korraldame. Igatahes kiiduväärt ettevõtmine ja osalejad ka väga tublid ning hakkajad.