Tehnikamaja renoveerimise tulemustest

Tehnikainstituudi ja Energiaklassi spetsialist Jaanus Uiga kommenteerib maja energiasäästu tulemusi (lugu ilmus EMÜ 2013. jaanuarikuu lehes):

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi Tehnikamaja õppehoone renoveerimise valmimisest on nüüdseks möödas üle aasta (laborikorpuse valmimisest juba kolm aastat) ning seega on sobilik aeg, rääkimaks hoonekompleksi välisfassaadi soojustamise ning ventilatsiooni- ja küttesüsteemi uuendamise tulemustest. Ventilatsioonisüsteemi kui seesuguse uuendamisest rääkimine on muidugi väike liialdus, sest töötavat sundventilatsiooni hoonel eelnevalt polnud.

Tehnikamaja, nagu eelnevalt mainitud, koosneb õppehoonest ning laborikorpusest (Kreutzwaldi 56 A- ja B-korpus). Hoonete soojus- ja elektrienergiatarvet mõõdetakse aga ühiselt. Kuivõrd renoveerimisi ei teostatud üheaegselt, on 2012. aasta andmeid mõistlik võrrelda 2008. aasta tarbimisandmetega.

Siinkohal ei ole mõtet välja tuua soojus- ja elektrienergiatarbe vähenemise absoluutnumbreid. Renoveerimise käigus suurenes hoonetekompleksi köetav pind ning uuenes täielikult hoone elektri- ja valgustussüsteem ja sisustus, millega kaasnes ka uute seadmete ning keerulisemate automaatikasüsteemide kasutuselevõtt. Seetõttu ei kajastata käesolevas artiklis üldlevinud energiasäästuprotsente: neid saab lugeda energiatarbe muutuse täielikust ülevaatest, mis nüüdseks Energiaklassi ning rohelise ülikooli kodulehel kättesaadavaks tehtud on.

Üldjoontes võib öelda, et soojusenergiatarbe vähenemine köetava pinna kohta 23,5 kW·h/(m²·a) (kraadpäevadega taandatult 45,6 kW·h/(m²·a)) ületab elektrienergia tarbimise kasvu köetava pinna kohta (8,5 kW·h/(m²·a)) nii absoluutväärtuselt kui ka rahalises vääringus. Seega on üldkulud köetava pinna kohta vähenenud ka avatud elektrituru tingimustes. Kogukulude kohta seda kahjuks öelda ei saa.

On paratamatus, et renoveerimisega kaasnevad toimingud nagu sundventilatsioonisüsteemi rakendamine, tagamaks normidekohast õhuvahetust ning rohkemate automaatikasüsteemide kasutuselevõtt, vahendamaks ja muutes sujuvamaks eri süsteemide vahelist koos toimimist. Seega ei tohiks renoveerimisega kaasnevat elektrienergia tarbe kasvu käsitleda kui negatiivset kaasnähtust, vaid kui parendusmeedet parema töökeskkonna loomiseks.

Nüüd tuleb vaid huviga ootama jääda, milliste uuenduslike uurimus- ja teadustöödega Tehnikainstituudi uuenenud õppe- ja laborikorpuses tegema hakatakse.

Energiatarbe raporti täisversiooniga saab tutvuda siin.

Aasta 2012 rohelisema ülikooli teel

(Lugu ilmus EMÜ detsembrikuu lehes veidi lühendatud kujul)
 

Heidame pilgu, mis sel aastal maaülikoolis rohelisema ülikooli poole liikumisel on toimunud. Kuna rohelise ülikooli strateegia toob välja neli peamist suuna, jaotame ka tegevused vastavalt.

Teadus-arendus

• Aasta lõpuks on valminud EMÜ juhtimisel koostatud raport „Rohetöökohtade potentsiaal Eestis“, mis käsitleb kõrghariduse vastavust rohemajanduse vajadustele.
• Jätkub EMÜ osalus koostöövõrgustikus ISLE (Innovation in the teaching of sustainable development in life sciences in Europe), aprillis oli võimalus näha häid näiteid Harper Adamis ülikoolis Suurbritannias, detsembris võõrustasime oma ülikoolis võrgustiku juhtkomisjoni kohtumist.
• Mahekeskus korraldas novembris teaduskonverentsi mahepõllumajanduse arengusuundadest, millest saab täpsemalt lugeda siit.

Haridus

• Nii kevadel kui sügisel said tudengid sel aastal esmakordselt valida vabaainet „Säästva arengu põhimõtted ja praktika“, mis avab säästva arengu laiemat olemust.

Linnak ja haldus

• Veebruaris avati renoveeritud Tehnikamaja, kus uus kütte, jahutuse, ventilatsiooni  ja valgustuse süsteemid võimaldavad rohkem energiat säästa. Ka valmivas Metsamajas peaks samade süsteemide väljavahetamine oluliselt sisekliima kvaliteeti parandama ning energiat säästma. Tehnikamaja A- ja B-korpuse soojusenergiatarve on vähenenud renoveerimise järgselt esialgsetel andmetel ~25% e. 25 kWh/(m2*a). Samal ajal on suurenenud elektrienergiatarve 36,4% e. 8,5 kWh/(m2*a). Saavutatud soojusenergiasääst võiks küll suurem olla, aga esialgsetel andmetel on see piisav, et vähendada soojusenergiale tehtavaid kulusid köetava pinna kohta rohkem, kui suurem elektrienergiatarve tekitab. Täpsem ülevaade saab kättesaadavaks uuel aastal.
• EMÜ jätkab Ecoprindilt roheliste trükiste tellimist - sügisel korraldatud trükiste hanke tingimusteks seadsime nimelt ka trükifirma vastavuse erinevate keskkonnamärgiste kriteeriumitele.

Ühiskond ja keskkonnateadlikkus

• Aasta algul võõrustas EMÜ oma vanas peamajas säästva arengu teemalise tudengite teaduskonverentsi TalveAkadeemia juubeliüritust, ning mitmed meie töötajad ja tudengid olid seatud konverentsi korraldamisega, mis sel aastal keskendus uutele majandussuundadele.
• Suvel valmis heade tavade nimekiri kontoris töötajatele.
• Novembris toimus taas energiasäästunädal, EMÜs peeti traditsioonilist taastuvenergeetika konverentsi ning üliõpilasesindus koos tudengiseltsidega korraldasid vahva energiateemalise võistluse spordihoone parklas (kirjutasime sellest ka siinsamas blogis).
• Jätkasime roheliste filmiõhtute traditsiooni: veebruaris näitasime mobiilitööstuse tagamaid lahkavat „Blood in the mobile“, mais „Musta kulda“ õiglase kaubanduse teemal  ning novembris reklaamimaailma-dokumentaali „Parim film, mis eales müüdud“.
• Meie avatud ülikool viis esmakordselt läbi pereülikooli, kus vanemad said uusi teadamisi erinevatest, muuhulgas ka keskkonnasõbralikkusega seotud teemadest ning lapsed samal ajal mängida või meisterdada. Erinevate põlvkondade kaasamine on muideks ka üks säästvat arengut toetava hariduse elementidest. Pereülikool pälvis Tartu aasta laste- ja noortesõbraliku teo tiitli.

Parim aeg õuesõppeks!

Täna võis näha mitmeid tudengid tegemas õppetööd EMÜ linnakus. Õuesõpet oleme Maaülikoolis ennegi propageerinud. Lisaks sellele, et mitmed meie erialad on otseselt väliskeskkonna tundmaõppimisega seotud, toob õues olemine vaheldust loengu-stiilis õppimisele ning loob natuke otsesema sideme õppejõu ja üliõpilase vahele. Julgustame ka teisi õppejõude ilusa ilma puhul tudengeid õue viima. Aine sisu ei pea isegi otse ümbritseva maastiku jälgimisega seotud olema - seminare ning arutelusid saab ju kenasti õues teha.

Kogukonnaaed ülikoolis?

Mitmetes rohelistes ülikoolides välismaal on olemas nn kogukonnaaiad (näiteks Cantebury ülikool Uus-Meremaal), kus suures osas tudengite initsiatiivil kasvatatakse erinevaid juurvilju ja maitsetaimi, mida kasutatakse isegi ülikooli sööklates. Teisalt kompostitakse seal ka orgaanilisi jäätmeid, mida siis väetisena aias kasutatakse. Kas midagi sellist võiks ja saaks eksisteerida ka Maaülikoolis?

Kardi Karp, aianduse professor:

Mõte on hea. Meil oli kunagi arutlusel midagi näidisaedade sarnast. Tekivad aga mitmed probleemid: tudengitel lõpeb mais õppetöö. Teine kursus on praktikal, kolmas kursus juba lõpetanud. Õppejõud on kevadel seotud lõpetamistega, suvel katsetöödega. Lisaks tuleks ala valvate, et ei lõhutaks ja varastataks. Kui mingeid mõtteid aga liigub veel, oleks huvi kaasa lüüa küll.

Tuuli Teppo ja Martin Tishler, EMÜ Keskkonnaakaitse Üliõpilaste Selts:

Idee on muidugi hea, eriti kui seda siduda õppetööga (läbi praktika paremini õpitu omandamine, lõputöö-teemad, katsed). Probleemiks on ilmselt tõesti aia hooldamine suvisel ajal, sest siis on paljud kas praktikal või Tartust ära.

Muidugi oleks huvitav kasvatada midagi, mis läheks kasutusse ülikooli kohvikutes, see annaks ka toidule kvaliteeti juurde. Neil, kellel maakodu pole ja ühiselamutes elavatel tudengitel oleks vast rohkem huvi ka iseendale midagi kasvatada.

--

TTÜ Säästva Arengu Klubi lõi sel kevadel ülikoolilinnakusse oma kogukonnaaia, kus mullaga täidetud kastides kasvatati erinevaid vilju.

Tõnu Tamm, TTÜ Säästva Arengu Klubi:

Idee oli teha konteiner-aed, mida saab vajadusel kokku panna. Suurem osa ajast kuluski materjalide transpordile ja ehitamisele, külv/koristus/hooldus oli selle kõrval lihtne. Aiatiimis osales kokku 8 aednikku oma peredega, kõik olid TTÜ’ga seotud tudengid, doktorandid ja/või töötajad. Aktiivne aeg oli kuni juulini, siis tekkis väike paus ja umbrohi. Saagist osa läks suve jooksul kaduma, kuid kõrvitsad, salatid, herned, porgandid said ikka omanikud endale, pluss mõned päevalilled ja kartulid (kusjuures me ise kartulit ei külvanud). Projekt sai teost peamiselt entusiasmi toel ja TTÜ minimaalse toega. Praeguseks on ka uusi huvilisi ning plaanime aiapidamist jätkata.

Rohkem infot facebooki grupist „Tipi kogukonnaaed“. Seega häid näiteid on ja ehk saab mõte ka meil millalgi teoks.

Kevad on roheline

Kevad on ametlikult lõpuks käes. Sellest annavad märku ka Metsamaja kõrval tärkavad krookused, mis said istutatud 2009. aasta oktoobris rohelise nädala raames. Eelmise kevade jätsid lilled vahele, kuid vahepeal ilusad asjad võtavadki aega väljatulekuks :)