Keskkonnahoidlikest hangetest

Mis asjad on keskkonnahoidlikud ehk rohelised hanked ja kuidas see seostub meie ülikooliga?(Alljärgnev tekst ilmus veidi lühemal kujul Maaülikooli 2013. a veebruarikuu lehes)

Rohelise ülikoolina oleme võtnud eesmärgi toimida keskkonnahoidlikumalt kui keskmine ülikool. See tähendab, et lisaks meie linnakus toimuvatele tegevustele tuleks vaadata ka tooteid ning nende keskkonnamõju, mida sisse ostame. Siin tulevadki mängu keskkonnahoidlikud hanked ehk hanked, kus tooteid (ja teenuseid) ostes võetakse arvesse ka nende keskkonnamõju.

Keskkonnahoidlike hangete põhimõtted on väga levinud mitmetes ülikoolides välismaal, kes rohelisemat ja vastutustundlikumat joont hoida püüavad. Näidetena võib tuua Göteburgi, Bristoli ja Loughborough ülikooli. Ka EMÜ ekspertide juhitud rohetöökohtade raporti üks peamisi järeldusi oli, et rohemajanduse edendamiseks Eestis peaks avalik sektor rohkem keskkonnahoidlikke hankeid tegema ja sellega säästliku tootmise ja tarbimise valdkonnas eeskuju näitama.

Mida tähendavad keskkonnahoidlikud hanked Eesti kontekstis? Riigihanke seaduse § 3 p 5 ütleb, et hankija peab võimaluse korral eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi. Ka lubab seadus valida kas tervikuna majanduslikult soodsaima või üksnes madalaima hinnaga pakkumuse. Esimese puhul mõeldaksegi, et keskkonnahoidlikumad tooted võivad pikas perspektiivis osutuda majanduslikult soodsamaks kui lihtsalt odavaimad tooted.

Täpsustada võib, et hanketingimustes ei saa nõuda konkreetsete standardite või märgiste olemasolu, küll aga vastamist mingi standardi, märgise või samaväärseid nõudeid sätestava dokumendi kriteeriumitele. EMÜ rakendas keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid eelmisel aastal trükiteenuste tellimisel, kus tingimusteks olid seatud pakkuja vastamine ISO 14 001 keskkonnajuhtimissüsteemi tingimustele ning trükiste vastamine Põhjamaade Luige keskkonnamärgi ja säästliku metsanduse FSC tarneahela sertifikaadi või samaväärsetele kriteeriumitele. Väike taustauuring näitas, et tegelikult on Eestis juba mitu trükifirmat, kellel need tingimused ka täidetud on, mis on vägagi positiivne suundumus. Olenemata sellest osales EMÜ hankel vaid üks pakkuja, kes tunnistati hankel edukaks. Seega on hetkel EMÜ partner Ecoprint, kellelt meie ülikool on suure osa oma trükiseid ka juba varem tellinud.

Loomulikult ei saa me väikse ülikoolina endale alati kõige keskkonnahoidlikumaid valikuid rahaliselt lubada, kuid oleme sellegipoolest otsustanud paika panna vastavad põhimõtted erinevate toodete kohta, mida vajadusel ja võimalusel hangetes rakendada.

Keskkonnahoidlike hangete teemal saab eesti keeles lugeda taustamaterjale nii Säästva Eesti Instituudi kui Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Rohkem taimetoitu?

(Lugu ilmus Maaülikooli ajalehe oktoobri numbris veidi lühendatud kujul)

Toidu valik on inimestele üsna isiklik teema, samas käib toidutootmisega kaasas keskkonnamõju. Aina enam räägitakse, et peaks sööma vähem liha ja rohkem taimi, kuna lihatootmisest tulenev surve keskkonnale on tunduvalt suurem. Kui tihti vaieldakse mahe- ja tavapõllumajandusest pärit toodete vahel, siis lihatoidulisus vs taimetoidulisus on tihti veelgi teravam vastasseis. Tunnistan, et armastan ka ise hästi tehtud kvaliteetset liha süüa. Kuid kas me ikka peame iga päev, igal toidukorral liha sööma? Mujal maailmas koguvad populaarsust nö lihata neljapäevad, esmaspäevad jne ehk siis propageeritakse 1-2 päeval nädalas olema taimetoitlane. Ka mitmed rohelised ülikoolid välismaal teevad oma kohvikutes nt taimetoidupäevi, ning see on muutumas aktsepteeritud dieediks ka lihasööjate seas.

Uurisin selle teema kohta kolme erineva nurga alt: millised on lihatootmise keskkonnamõjud, kui palju inimene liha oma toidus vajab ning milline on Maaülikooli kohvikute suhtumine taimetoitu.

Sirli Pehme, EMÜ doktorant (uurib põllumajanduse keskkonnamõjusid):

Lihatootmise keskkonnamõjud 1 kg toodangu kohta (võttes arvesse kogu ahelat sisendite tootmisega) on oluliselt suuremad kui taimsel toidul. See on ka loogiline, sest loomse toodangu saamisele eelneb alati taimekasvatus söödaks. Taimekasvatus toimub tavaliselt taastumatutel looduvaradel põhinevate mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite abil, milleks kulub palju energiat. Sööda tootmisele lisanduvad mõjud loomakasvatusest, sh sõnnikukäitlemine. Samas kui loomi karjatatakse poollooduslikel kooslustel, on sellel positiivne mõju elurikkusele.

Võrdluseks mõned numbrid Taanist 1 kg sealiha ja 1 kg kartuli puhul:
kliimasoojenemise potentsiaal CO2 ekvivalentides 2,9 kg (sealiha) ja 0,16 kg (kartul),
hapestumise potentsiaal SO2 ekvivalentides 52 g (liha) ja 1,2 g (kartul),
leostumise potentsiaal NO3 ekvivalentides 280 g (liha) ja 14 g (kartul),
maakasutus 8,9 m2 (liha) ja 0,31 m2 (kartul).
See ei tähenda, et peaks kartulidieedile üle minema. Eksperdid soovitavad vähendada lihaportsjonite arvu tavapäraselt kuuelt korralt nädalas (arenenud riikides) kahele korrale nädalas, mis on hea nii tervisele kui keskkonnale. Lisaks on väga oluline vältida toidu raiskamist.

Piret Raudsepp, EMÜ toitumisõpetuse lektor:

Eesti toitumisteadlased on seisukohal, et piisab, kui süüa liha paaril korral nädalas. Üldine reegel on, et taimne toit peaks moodustama päevasest menüüst 75% ja loomne (liha, kala, juust, muna jms) 25%. Liha on oluline toiduaine, kuna lihast omastab inimene rauda kõige paremini. Organismis on raud vajalik hapnikku ringitransportiva hemoglobiini sünteesiks ja vereloomeks, rauapuuduse sümptomiks võib mh olla depressioon. Raua piisav kättesaadavus on eriti oluline lapse- ja kasvueas, aga ka täiskasvanutel on oluline iga päev toiduga rauda saada. Peale loomsete toiduainete on rauda palju ka mitmetes taimsetes toiduainetes: maasikates, spinatis, peedis, rosinates jne. Erinevaid toiduaineid kombineerides ja mitmekesiselt tarbides saame kõik vajalikud toitained kätte, kui toidu kogus on samuti mõistlik.

Lea Põder, EMÜ kohvikute esindaja:

Klienditeenindajate  väitel  on taimetoidu vastu sel õppeaastal  huvi tuntud peamajas u kümnel korral, Tehnikamajas  ühel korral, vanas peamajas kuni viiel korral, peamiselt on huvilised  välistudengid.* Alati on leitud lahendus ja lühikese ooteajaga taimetoit valmistatud.

Eelmise aasta kogemuse põhjal osteti taimetoitu  väga vähe ja seega on keeruline taimetoidu koguseid ette planeerida. Üks lahendustest oleks taimetoidu ettetellimine e-maili teel.

 *Kevadel ÜE tehtud toitlustusküsitluses tundis taimetoidu vastu huvi u 48% vastajatest.

Eks kokkuvõttes võib öelda, et lõpuks sõltub kõik kvaliteetsest toorainest ning heast kokkamisoskusest. Ilma lihata võib valmistada väga häid ning toitvaid toite, tihti kipuvad eestlased ise vähem kasutama selliseid väärt juurvilju nagu peet ja kaalikas näiteks, mida veel juustuga üle riputades saab juba täitsa hea toidukorra. Eestis kogub taimne toit ka rohkem populaarsust ning erinevaid retsepte on küllalt saada. Huvilised võivad näiteks kiigata ka siia, sest miks mitte alustada lihatarbimise vähendamisega just täna õhtul :)

 

Kuidas panna inimesi targemalt käituma?

Mai lõpus peetud Euroopa rohelise nädala seekordseks teemaks oli ressursside efektiivne kasutus. Lisaks huvitavatele ja inforikastele sessioonidele jäid mulle silma Euroopa Komisjoni poolt tehtud väiksed nõuande sildid, mida igalpool seintel näha võis.















Sildid kutsusid osalejaid üles mõtlema oma ressursikasutuse peale just seal samal konverentsil. Ära võta trükitud brozüüri, kui saaksid seda lugeda online-versioonis, ära võta taldrikule rohkem toitu kui jõuad ära süüa, jne. Ülalolev tekst näiteks tänab osalejat, et on registreerunud ja ka kohale tulnud, mis tähendab, et ära ei tule visata tema jaoks mõeldud toitu ja materjale. Ülejäänud siltide pilte saab näha siit.

Maaülikooliski sai aasta algul kirja pandud meie sündmuste korraldamise head tavad. Miks mitte kasutada neid koos sarnaste siltidega, mis ka osalejatele meelde tuletavad olla keskkonna suhtes arvestavam.

Teine väga hea visuaalne näide oli fotonäitus "Measure for measure, daily food - daily garbage". Kõrvuti oli pildistatud igapäevaseid toidukordi koos neist ülejäänud toidupakendite ehk prügiga. Lihtne viis näidata meie käitumise tagajärgi. Ning hea materjal miks mitte loenguski kasutamiseks.
---
Euroopa Komisjoni poolt korraldatav roheline nädal (Green Week) on traditsiooniline kevadüritus Brüsselis. Üle 40 erineva paneelsessiooni, 50 organisatsiooni ja firmaga messiala ning mitu tuhat osalejat 4 päeva jooksul. Igal aastal on käsitlusel erinev teema. Rohelisel nädalal osalemine on EL kodanikele tasuta.

Austraalias esimene pudelivee-vaba ülikool

Seekord jagame infot algatuse kohta ühes Austraalia ülikoolis.

Canberra ülikooli asekantsler tegi 21. jaanuaril teatavaks, et nende ülikool lõpetab pudelivee müügi alates maailma veepäevast (22. märts 2011). Mõte sai alguse tudengite algatusest, millega liitus kohalik keskkonna-aktiivgrupp ning mida asus toetama ka ülikooli administratsioon. Projekti eesmärgiks on muuta Canberra ülikool Austraalia esimeseks ülikooliks, kus ei tarbita pudelivett.

Ülikooli keskkonnaklubi esindaja Greg Stewart, kes oli üks idee algatajatest kursuseprojekti raames, ütles, et nende esialge lootus oli alustada pudelivaba päeva tähistamisega, kuid tänu ülikooli sellisele toetusele on võimalik tõeliselt midagi muuta.

On arvutatud, et Canberra ülikool tarbib praegu umbes 143 000 pudelit vett. Selle koguse vähendamiseks rakendatakse järgnevaid meetmeid:

1) nn vee mullitajad ja pudelitäitmise jaamad, mille jaoks on saadud rahastus kohalikelt valitsusasutustelt. Sarnased automaadid pandi 2009. aastal üles Bundanooni linna, mis on Austraalia esimene pudelivee-vaba linn.

2) müügiautomaadid, kus saab oma pudelit täita vastavalt tarbija soovile filtreeritud, gaasita, gaseeritud või maitsestatud kraaniveega. Selle asemel, et maksta pudelivee eest $ 2,50 või $ 3, saab oma pudeli täita $ 1 eest, ning gaseeritud vee $ 3,50 asemel $ 1,50 eest.

3) taaskasutatavad pudelid (erinevas hinnaklassis ja kvaliteediga), mida müüakse pudelitäitmise jaamade ja müügiautomaatide juures ülikoolilinnakus.

Ülikooli esindajad on uhked, et saavad olla kõrghariduse sektoris esirinnas pudelivee kasutamise vähendamises. Ülikooli asekanstler, prof Stephen Parkeri sõnul läheb vaid 43% plastikpudelitest taaskasutusse. „Meil on piisavalt palju värsket, puhast, tasuta vett linnakus saadaval, pole mingit põhjust, miks peaksime laskma oma tudengitel ja töötajatel laskma panustada pudelivee kasutusest tulenevasse keskkonnakahjusse.“

Kogu uudist saab inglise keeles lugeda siit.

Eestiski on piisavalt puhast vett veel saadaval, kas jõuame ka kunagi Austraalia ülikoolile järele?