Tulemas: jätkusuutlikkuse hindamise seminar

Juuni lõpus toimub meie ülikoolis seminar, kus õpitakse hindama tegevuste jätkusuutlikkust, ja seda kasutades meetodit nimega Emergy. Kuna seminar on inglise keeles, jagame ka infot selle kohta inglise keeles:

Course on evaluation of sustainability using Emergy

How do we scientifically evaluate whether a strategy or production is sustainable?

Emergy is a concept that can be used to evaluate the balance of a systems by transforming all the factors to the same unit. It is thus widely applicable for comparing and evaluating different systems, including  energy production, farming, engineering, forest management, and water processing.

Read more about what Emergy is: http://en.wikipedia.org/wiki/Emergy.   

Course venue: Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi 62, room A201, Tartu, Estonia

Course teacher: Sha Sha, Aalto University, Finland

Dates and time: 25-27th June 2013

Participation fee: free

Course contents: Concept of Emergy, case examples, applying Emergy to your own work 

Course credits: 1 EAP

Register by email to: brian.lassen@gmail.com

Deadline: 6th June 2013

Please provide information on: Full name, university, email, phone, and research interests.

The course is supported by the doctoral school of biomedicine and biotechnology.

Jätkusuutlikkus kui sisu, mitte kui lisand

Tore TEDx-kõne Giselle Weybrechtilt, kes on raamatu "The Sustainable MBA: The Manager's Guide to Green Business" autor. Oma kõnes räägib ta jätkusuutlikkuse, ettevõtlus-tudengite ja üldiselt hariduse koostööst ja rollist, ning kuidas jätkusuutlikkus ei peaks olema mitte kui lisamoodul, vaid üldine põhimõte kõiges.
Video on 16 min pikk ja tasub vaatamist.
Üks mõte Giselle'lt: "Iga ettevõtlus-tudeng, kes lõpetab ülikooli ilma teadmiste ja oskusteta jätkusuutlikkusest, on kadumaläinud võimalus meie planeedile ja kogukondadele."

Aasta 2012 rohelisema ülikooli teel

(Lugu ilmus EMÜ detsembrikuu lehes veidi lühendatud kujul)
 

Heidame pilgu, mis sel aastal maaülikoolis rohelisema ülikooli poole liikumisel on toimunud. Kuna rohelise ülikooli strateegia toob välja neli peamist suuna, jaotame ka tegevused vastavalt.

Teadus-arendus

• Aasta lõpuks on valminud EMÜ juhtimisel koostatud raport „Rohetöökohtade potentsiaal Eestis“, mis käsitleb kõrghariduse vastavust rohemajanduse vajadustele.
• Jätkub EMÜ osalus koostöövõrgustikus ISLE (Innovation in the teaching of sustainable development in life sciences in Europe), aprillis oli võimalus näha häid näiteid Harper Adamis ülikoolis Suurbritannias, detsembris võõrustasime oma ülikoolis võrgustiku juhtkomisjoni kohtumist.
• Mahekeskus korraldas novembris teaduskonverentsi mahepõllumajanduse arengusuundadest, millest saab täpsemalt lugeda siit.

Haridus

• Nii kevadel kui sügisel said tudengid sel aastal esmakordselt valida vabaainet „Säästva arengu põhimõtted ja praktika“, mis avab säästva arengu laiemat olemust.

Linnak ja haldus

• Veebruaris avati renoveeritud Tehnikamaja, kus uus kütte, jahutuse, ventilatsiooni  ja valgustuse süsteemid võimaldavad rohkem energiat säästa. Ka valmivas Metsamajas peaks samade süsteemide väljavahetamine oluliselt sisekliima kvaliteeti parandama ning energiat säästma. Tehnikamaja A- ja B-korpuse soojusenergiatarve on vähenenud renoveerimise järgselt esialgsetel andmetel ~25% e. 25 kWh/(m2*a). Samal ajal on suurenenud elektrienergiatarve 36,4% e. 8,5 kWh/(m2*a). Saavutatud soojusenergiasääst võiks küll suurem olla, aga esialgsetel andmetel on see piisav, et vähendada soojusenergiale tehtavaid kulusid köetava pinna kohta rohkem, kui suurem elektrienergiatarve tekitab. Täpsem ülevaade saab kättesaadavaks uuel aastal.
• EMÜ jätkab Ecoprindilt roheliste trükiste tellimist - sügisel korraldatud trükiste hanke tingimusteks seadsime nimelt ka trükifirma vastavuse erinevate keskkonnamärgiste kriteeriumitele.

Ühiskond ja keskkonnateadlikkus

• Aasta algul võõrustas EMÜ oma vanas peamajas säästva arengu teemalise tudengite teaduskonverentsi TalveAkadeemia juubeliüritust, ning mitmed meie töötajad ja tudengid olid seatud konverentsi korraldamisega, mis sel aastal keskendus uutele majandussuundadele.
• Suvel valmis heade tavade nimekiri kontoris töötajatele.
• Novembris toimus taas energiasäästunädal, EMÜs peeti traditsioonilist taastuvenergeetika konverentsi ning üliõpilasesindus koos tudengiseltsidega korraldasid vahva energiateemalise võistluse spordihoone parklas (kirjutasime sellest ka siinsamas blogis).
• Jätkasime roheliste filmiõhtute traditsiooni: veebruaris näitasime mobiilitööstuse tagamaid lahkavat „Blood in the mobile“, mais „Musta kulda“ õiglase kaubanduse teemal  ning novembris reklaamimaailma-dokumentaali „Parim film, mis eales müüdud“.
• Meie avatud ülikool viis esmakordselt läbi pereülikooli, kus vanemad said uusi teadamisi erinevatest, muuhulgas ka keskkonnasõbralikkusega seotud teemadest ning lapsed samal ajal mängida või meisterdada. Erinevate põlvkondade kaasamine on muideks ka üks säästvat arengut toetava hariduse elementidest. Pereülikool pälvis Tartu aasta laste- ja noortesõbraliku teo tiitli.

Suured probleemid lihtsalt ja lühidalt

Siin on näha video, mis võtab kliimamuutuste rahvusvaheliste läbirääkimiste ajaloo kokku u 1 minutiga. Ühe keerulise ja mitmetahulise küsimuse väga lihtsasse vormi panemine tuletab mulle meelde ühte head ütlust Goethe'lt: "Kõik on palju lihtsam, kui arvatagi oskame, ja samal ajal palju keerulisem, kui ettegi kujutame."

Eks keskkonna ja säästva arenguga seotud probleemid just sellised ongi.

Kindlasti on antud video aga väike kasulik vahepala kliimamuutusega seotud poliitiliste küsimuste selgitamiseks.

Tuleviku haridus - sama oluline kui "mis?", on ka "kuidas?"

Eelmisel nädalal oli võimalus osaleda säästva arengu foorumil 2012, kus üheks huvitavamaks ettekandeks oli Hollandi professori Arjen Walsi kõne uuele majandusele üleminekuks vajalikest eeldustest hariduses (ettekande saab alla laadida foorumi kodulehelt). Sisuliselt rääkis prof Wals säästvat arengut toetavast haridusest ning mida see tegelikult tänapäevases olukorras tähendab.

Ajal, mil teaduslikud uuringud on sotsiaalses kontekstis vaid üks arvamustest, mil erinevad tõed on üksteisega vastuolus, muutused toimuvad kiiresti ning mõjud keerulised ja infotulv ajab pea keerlema, ei piisa hariduses enam faktide edastamisest.

" Säästva arengu ja rohelisuse integreerimine on samapalju mida õpetame ja õpime kuivõrd kuidas õpetame ja õpime." Arjen Wals

 Mida see tähendab ülikooli jaoks? Rohemajanduse ja rohetöökohtade poole suunduvas ühiskonnas on muutusi tehes just oluline mõelda, et me mitte ei vaja uuendusi ainult teemades, mida õpetatakse, vaid ka õpetamismeetodites. Muutuvas ja ebakindlas tulevikus vajaolevad oskused nagu meeskonnatöö, kriitiline ja süstemaatiline mõtlemine, loovus ja juhtimisvõime ei tule loengus õppejõu juttu kuulates ja seda eksamil paberile pannes. Neid tuleb harjutada ja läbi proovida. Ning seda julgust ja tahet on vaja kasvatada nii tudengites kui õppejõududes.

Parim aeg õuesõppeks!

Täna võis näha mitmeid tudengid tegemas õppetööd EMÜ linnakus. Õuesõpet oleme Maaülikoolis ennegi propageerinud. Lisaks sellele, et mitmed meie erialad on otseselt väliskeskkonna tundmaõppimisega seotud, toob õues olemine vaheldust loengu-stiilis õppimisele ning loob natuke otsesema sideme õppejõu ja üliõpilase vahele. Julgustame ka teisi õppejõude ilusa ilma puhul tudengeid õue viima. Aine sisu ei pea isegi otse ümbritseva maastiku jälgimisega seotud olema - seminare ning arutelusid saab ju kenasti õues teha.

Mis seob Maaülikooli ja Rio de Janeirot?

Juuni lõpus toimus Rio de Janeiros ÜRO Maa tippkohtumine, tuntud ka kui Rio+20. Kohtumise lõpuks olid vabakonna esindajad pettunud rohkem kui kunagi varem, kuna vastuvõetud deklaratsiooni sisu oli nõrk ning ilma siduvate eesmärkideta. Üles on kerkinud küsimus: kas valitsused üldse suudavad vajalike muutusteni jõuda? Samuti kohtumisel viibiv Rainer Nõlvak esitas sarnase küsimuse: kes siis juhivad muutust? Ning käis välja mõtte, mida praeguseks võib pidada peamiseks Rio+20 järelmõtteks: ehk on selleks aktiivsed ja konstruktiivsed kodanike ühendused.

Ammu on räägitud vajadusest muuta tarbimisühiskonna-mõtteviisi. See tähendabki, et me peaksime vähem iseendid defineerima kui tarbijaid. Ökosüsteemid pole vaid teenusepakkujad ning loodusressursid vaid tooraine. Tarbijal on vaid õigused, kodanikul aga ka kohustused. Nagu kirjutab Tarmo Jüristo Memokraadi blogis, tuleb lakata nägemast ka riigiasutusi kui teenusepakkujat ja iseennast kui passiivset tarbijat. Nii Rainer kui Tarmo nõustuvad, et uues võrgustiku-põhises ühiskonnas just kodanikud (valitsuste ja ettevõtjatega koostöös) neid muutusi läbi viia saavadki.

Kuidas seostub see Maaülikooliga? Mis on siit kaasa saanud tänavused lõpetanud? Sel kevadel ka ise esmakordselt õppejõu rollis olles olen kas üksi jäänud mõtisklema või sattunud tudengitega õpetamise teemal arutlema. Ning olen jäänud pidama ühele olulisele asjaoluline, nimelt loenguruumides valitsev vaikus (see ei ole nii muidugi igal pool). Pean siin silmas seda kuivõrd vähe toimub dialoogi ja arutelusid õppejõudude ja tudengite vahel, kui vähe tudengid küsivad loengus küsimusi. Tudengitelt olen saanud põhjenduseks: pole harjunud küsima. Või siis: ega õppejõud ei paista tahtvatki, et ma tema käest midagi küsin. Eks muidugi on ka vastupidist, kus juttu võib olla palju, kuid vaid kriitikana, mis ilma konstruktiivsuseta pole midagi paremat. Kas ehk siin see passiivne tarbija välja kujunebki?

Jättes kõrvale argumendi, et väärtused ja käitumine kujunevad välja enne ülikooli jõudmist, soovin lihtsalt korraks pöörata tähelepanu ülikooli rollile aktiivsete kodanike kujundamisel. See pole mitte ainult teadmiste ja oskuste andmine meie fookusvaldkondadest, vaid ka õppijate ärgitamine ise muutusi ellu viima, küsimusi esitama, lahendusi pakkuma. Ehk siis nii õppejõud kui tudengid – suhelge omavahel rohkem, kuidas muidu uued ideed ja teadmised sünnivad :)

Loodusest, haridusest ja säästmisest

Meie "Mis on arengu mõte?"-sarja teine seminar 14.detsembril on nüüdseks kenasti peetud. Kohal oli taas ligikaudu 30 inimest ning teetassi kõrval oli mõnus mõtteid mõlgutada ja juttu puhuda.

Esimeseks ettekandjaks oli Maaülikooli ökoloogia teadur Marek Sammul, kes rääkis ökosüsteemidest, ning inimesest ja majanduskasvust selles kõiges. Ta tõi välja, et enamasti mõeldakse ökosüsteemidest vaid mingi koosluse tasandil, tegelikult moodustab aga inimene ise juba ühe ökosüsteemi. Samuti oli jutuks tõsiasi, et kui kõik majadusharud tuginevad loodusressurssidele, mis on piiratud, siis ei saa ka majanduskasv olla piiramatu. Näha tuleks rohkem looduse seotust inimese endaga, sest oleme ikkagi osa sellest, mitte eraldiseisvad tarbijad.

(Marek Sammul seletamas looduse seost majandusega)

Teine kõneleja Jüri-Ott Salm Eestimaa Looduse Fondist keskendus ühele konkreetsele ökosüsteemi tüübile - soodele. Lisaks Eesti inimtegevuse ja soodes toimuva seoste selgitamisele, tõi ta näiteks Indoneesia. Sealne soode kuivandamine on toonud drastilisi muutusi kohalike elanike elukorraldusse. Kuivendataud sooaladest on saanud palmiõli kasvandused, millest muulgas ka Eestis toodetakse küünlaid. See tõi väga konkreetselt välja kuidas globaalses pildis me kõik seotud oleme.

Suurem osa seminarist oli seekord arutelu jaoks. Moderaator Peep Mardiste tõstatatud küsimustest tekkis arutelu inimeste ahnuse vs tarkuse üle ehk kas tehnoloogia areng suudab sammu käia loodusthävitava tarbijakultuuriga. Jüri-Ott Salm ütles end aina enam regulatsioonidesse uskuvat. Juttu tuli hariduse rollist, mis küll kiiresti tulemusi ei anna, kuid millesse tuleb tõsisemalt panustada. Oma osa on naiste haridusel, mis arengumaades on siiani kõige parem meetod rahvastikukasvu pidurdamiseks. (Rohkem infot selle kohta võib pakkuda projekt The Girl Effect).
Publiku algatusel käsitleti küsimust, millest tuleneb, et eestlastel on üldised head loodusteaduslikud teadmised, kuid käitumises need ei väljendu. Vastuseks leidsid ettekandjad, et haridus peaks olema elulisem, sh ka kõrgharidus. Ülikool peaks toimima kui labor, ning mitte keskenduma vaid teooriale.
Semiari lõppu jäi ressursside jätkumise teema, kus toodi välja, et ajaloos on eestlased alati päästnud maal olevad talud, kellel on piisavalt tagavarasid olnud, et ülejäänud hädast välja aidata.

Selleks aastaks on seminarid siis läbi, aga lähevad edasi veebruarist 2011. Uuenevat infot saab alati vaadata siit.