Kuidas panna inimesi targemalt käituma?

Mai lõpus peetud Euroopa rohelise nädala seekordseks teemaks oli ressursside efektiivne kasutus. Lisaks huvitavatele ja inforikastele sessioonidele jäid mulle silma Euroopa Komisjoni poolt tehtud väiksed nõuande sildid, mida igalpool seintel näha võis.















Sildid kutsusid osalejaid üles mõtlema oma ressursikasutuse peale just seal samal konverentsil. Ära võta trükitud brozüüri, kui saaksid seda lugeda online-versioonis, ära võta taldrikule rohkem toitu kui jõuad ära süüa, jne. Ülalolev tekst näiteks tänab osalejat, et on registreerunud ja ka kohale tulnud, mis tähendab, et ära ei tule visata tema jaoks mõeldud toitu ja materjale. Ülejäänud siltide pilte saab näha siit.

Maaülikooliski sai aasta algul kirja pandud meie sündmuste korraldamise head tavad. Miks mitte kasutada neid koos sarnaste siltidega, mis ka osalejatele meelde tuletavad olla keskkonna suhtes arvestavam.

Teine väga hea visuaalne näide oli fotonäitus "Measure for measure, daily food - daily garbage". Kõrvuti oli pildistatud igapäevaseid toidukordi koos neist ülejäänud toidupakendite ehk prügiga. Lihtne viis näidata meie käitumise tagajärgi. Ning hea materjal miks mitte loenguski kasutamiseks.
---
Euroopa Komisjoni poolt korraldatav roheline nädal (Green Week) on traditsiooniline kevadüritus Brüsselis. Üle 40 erineva paneelsessiooni, 50 organisatsiooni ja firmaga messiala ning mitu tuhat osalejat 4 päeva jooksul. Igal aastal on käsitlusel erinev teema. Rohelisel nädalal osalemine on EL kodanikele tasuta.

Roheliste ülikoolide koostöö on Euroopas taaskäivitumas

Juuli algul oli võimalus osaleda Austrias, Grazi linnas kokkusaamisel, kuhu kogunesid nn roheliste ülikoolide esindajad Euroopast, kohtumise eesmärgiks taaskäivitada COPERNICUS Alliance.

COPERNICUS Alliance on 90ndate algul loodud ühendus, mis tõi kokku Euroopa kõrgharidusasutused, kes tundsid muret keskkonnaseisundi pärast ning leidsid, et nende roll olukorra parandamisel peaks olema suurem. Kuigi ühendus kogus üsna kiiresti sadakond liiget, jäi tegevus soiku ning tegelikkuses vajus koostöö varjusurma.
Umbes aasta-kaks tagasi leiti Grazi ülikooli juures aga, et koostöö tuleks uuesti käima lükata ning selleks antud kokkusaamine korraldatigi.

Oluline on ilmselt selgeks teha, et kui eesti keeles räägime rohelistest ülikoolidest, siis inglise keeles kasutatakse peamiselt terminit "sustainable universities" (jätkusuutlikud ülikoolid), ehk siis on rõhutatakse ülikoolide rolli säästva arengu edendamisel. Sisuliselt on meil kõigil üldine eesmärk sama, detailidesse minnes võib näha erinevusi.
On ülikoole, kes keskenduvad oma linnaku ja igapäevase funktsioneerimise keskkonnamõju vähendamisele (nn campus greening), suurem enamus peab kõige olulisemaks aga säästva arengu teemade integreerimist õppekavadesse. Aga erinevusi on siingi: lisaks keskkonnateemadele on osade ülikoolide pearõhk hoopis sotsiaal-küsimustel, vaesuse ja inimõiguste teemadel. Kohtumise aruteluringis jõuti siiski ühisele arvamusele, et nagu säästva arengu kontseptsioonis, peaksid ka ülikoolid võrdselt tähelepanu pöörama kõigile 3 aspektile (keskkond, ühiskond, majandus). Ka peamise väljakutse osas valitses üksmeel: kuidas kõige paremini panustada säästvat arengut toetavasse haridusse.

Kokkusaamise tulemusena sündisid esialgsed Alliance'i töörühmad, kus erinevate ülikoolide esindajad tegevusi alles kujundama hakkavad. Eesti Maaülikool jääb esialgu siin kõrvaltvaataja rolli, kuid kindlasti hoiame end kursis ühenduse edasiminekutega. Ning mida aeg edasi, seda vajalikumaks osutuvad ka sarnaste kogemuste jagamine ning üle-euroopalised koostööprojektid.

Paar fotot kokkusaamiselt: Alliance'i olemuse defineerimine; grupitöö roheluses.