20 september 2012

Autovaba nädal

Käesolevat nädalat tähistatakse juba mitmeid aastaid kui Euroopa Mobiilsuse Nädalat, Eestis sel aastal kui autovaba nädalat. Kuigi on selge, et mõnikord on autot ikka väga vaja, saab linnas tihti hästi liikuda ka jalgsi, rattaga või ühistranspordiga. Sel nädalal on antud ka veel head päikselist ilma, nii et sahisevates sügislehtedes on lausa lust liikuda. Näiteks Tartu linnavalitsus tähistas selle nädala algust samuti rattasõiduga.
Oleme Maaülikooliski erinevaid autovabadusega seotud üritusi varem korraldanud (nende kohta võib lugeda siit.) Et sel aastal langeb rahvusvaheline autovaba päev laupäevale, sai seekord korraldusrõõm jäetud Tartu linnale, kes pakubki väga mitmeid tegevusi. 22. septembri autovaba päeva kava Tartu kesklinnas saab vaadata siit.
Ka meie oma linnakus on rõõm näha aina rohkem jalgrattaid täis rattahoidjaid. Seniks kui head ilma, jätkugu ka õues jalgsi või rattaga liikumise rõõmu!
Lõpetuseks üks välismaine mõte:


12 september 2012

Parim aeg õuesõppeks!


Täna võis näha mitmeid tudengid tegemas õppetööd EMÜ linnakus. Õuesõpet oleme Maaülikoolis ennegi propageerinud. Lisaks sellele, et mitmed meie erialad on otseselt väliskeskkonna tundmaõppimisega seotud, toob õues olemine vaheldust loengu-stiilis õppimisele ning loob natuke otsesema sideme õppejõu ja üliõpilase vahele. Julgustame ka teisi õppejõude ilusa ilma puhul tudengeid õue viima. Aine sisu ei pea isegi otse ümbritseva maastiku jälgimisega seotud olema - seminare ning arutelusid saab ju kenasti õues teha.

10 september 2012

Õiglane kaubandus jõuab Maaülikooli

Eestis on üsna palju müügil juba õiglase kaubanduse (Fair Trade) märki kandvaid tooteid. Märk garanteerib, et antud toote tootnud talunikud Aafrikas, Aasia, Lõuna- või Kesk-Ameerikas on saanud oma töö eest õiglase tasu, mis suunatakse kohaliku elu parandamisse (rohkem infot siit). Tihti on õiglase kaubanduse võrgustikus olevate talude praktikad ka palju keskkonnasõbralikumad.
Tore on tõdeda, et vaikselt on õiglase kaubanduse tooted jõudmas ka Eesti Maaülikooli. Nimelt on nüüdsest rektoraadi kohviruumis võimalik juua nii õiglase kaubanduse teed kui kohvi ning teha oma jook magusamaks õiglase kaubanduse pruuni suhkruga.
Loodame, et see praktika varsti ka meie ülikooli teistessse osadesse levib.


31 august 2012

Roheline stiilinäide

Alustame uut õppeaastat rohelise stiilinäitega meie avaaktuselt, kus lavakaunistus on valmistatud kodumaistest ja hooajalistest lilledest-marjadest-lehtedest. Lisaks sellele, see ilus välja näeb, on kohaliku ja orgaanilise materjali kasutamine igati parem keskkonnale. Talvisel ajal, kui lilli pole, sobivad hästi näiteks okaspuude oksad. Kui väga on soov aga osta välismaised lilli, peaks enne kindlasti lugema miks peaks sellisel puhul eelistma õiglase kaubanduse lilli.

13 juuli 2012

Mis seob Maaülikooli ja Rio de Janeirot?


Juuni lõpus toimus Rio de Janeiros ÜRO Maa tippkohtumine, tuntud ka kui Rio+20. Kohtumise lõpuks olid vabakonna esindajad pettunud rohkem kui kunagi varem, kuna vastuvõetud deklaratsiooni sisu oli nõrk ning ilma siduvate eesmärkideta. Üles on kerkinud küsimus: kas valitsused üldse suudavad vajalike muutusteni jõuda? Samuti kohtumisel viibiv Rainer Nõlvak esitas sarnase küsimuse: kes siis juhivad muutust? Ning käis välja mõtte, mida praeguseks võib pidada peamiseks Rio+20 järelmõtteks: ehk on selleks aktiivsed ja konstruktiivsed kodanike ühendused.
Ammu on räägitud vajadusest muuta tarbimisühiskonna-mõtteviisi. See tähendabki, et me peaksime vähem iseendid defineerima kui tarbijaid. Ökosüsteemid pole vaid teenusepakkujad ning loodusressursid vaid tooraine. Tarbijal on vaid õigused, kodanikul aga ka kohustused. Nagu kirjutab Tarmo Jüristo Memokraadi blogis, tuleb lakata nägemast ka riigiasutusi kui teenusepakkujat ja iseennast kui passiivset tarbijat. Nii Rainer kui Tarmo nõustuvad, et uues võrgustiku-põhises ühiskonnas just kodanikud (valitsuste ja ettevõtjatega koostöös) neid muutusi läbi viia saavadki.
Kuidas seostub see Maaülikooliga? Mis on siit kaasa saanud tänavused lõpetanud? Sel kevadel ka ise esmakordselt õppejõu rollis olles olen kas üksi jäänud mõtisklema või sattunud tudengitega õpetamise teemal arutlema. Ning olen jäänud pidama ühele olulisele asjaoluline, nimelt loenguruumides valitsev vaikus (see ei ole nii muidugi igal pool). Pean siin silmas seda kuivõrd vähe toimub dialoogi ja arutelusid õppejõudude ja tudengite vahel, kui vähe tudengid küsivad loengus küsimusi. Tudengitelt olen saanud põhjenduseks: pole harjunud küsima. Või siis: ega õppejõud ei paista tahtvatki, et ma tema käest midagi küsin. Eks muidugi on ka vastupidist, kus juttu võib olla palju, kuid vaid kriitikana, mis ilma konstruktiivsuseta pole midagi paremat. Kas ehk siin see passiivne tarbija välja kujunebki?
Jättes kõrvale argumendi, et väärtused ja käitumine kujunevad välja enne ülikooli jõudmist, soovin lihtsalt korraks pöörata tähelepanu ülikooli rollile aktiivsete kodanike kujundamisel. See pole mitte ainult teadmiste ja oskuste andmine meie fookusvaldkondadest, vaid ka õppijate ärgitamine ise muutusi ellu viima, küsimusi esitama, lahendusi pakkuma. Ehk siis nii õppejõud kui tudengid – suhelge omavahel rohkem, kuidas muidu uued ideed ja teadmised sünnivad :)

12 jaanuar 2012

Lihtne viis kuidas vähem paberit kasutada



Internetiavarustes on üleval selline tore video, kuidas väga lihtsalt paberikulu vähendada ja sellega seoses metsi säästa. Lisaks kahepoolsele printimisele on see hea väike roheline nipp ka ülikooli igapäevaelus.

08 detsember 2011

Kogukonnaaed ülikoolis?

Mitmetes rohelistes ülikoolides välismaal on olemas nn kogukonnaaiad (näiteks Cantebury ülikool Uus-Meremaal), kus suures osas tudengite initsiatiivil kasvatatakse erinevaid juurvilju ja maitsetaimi, mida kasutatakse isegi ülikooli sööklates. Teisalt kompostitakse seal ka orgaanilisi jäätmeid, mida siis väetisena aias kasutatakse. Kas midagi sellist võiks ja saaks eksisteerida ka Maaülikoolis?

Kardi Karp, aianduse professor:

Mõte on hea. Meil oli kunagi arutlusel midagi näidisaedade sarnast. Tekivad aga mitmed probleemid: tudengitel lõpeb mais õppetöö. Teine kursus on praktikal, kolmas kursus juba lõpetanud. Õppejõud on kevadel seotud lõpetamistega, suvel katsetöödega. Lisaks tuleks ala valvate, et ei lõhutaks ja varastataks. Kui mingeid mõtteid aga liigub veel, oleks huvi kaasa lüüa küll.

Tuuli Teppo ja Martin Tishler, EMÜ Keskkonnaakaitse Üliõpilaste Selts:

Idee on muidugi hea, eriti kui seda siduda õppetööga (läbi praktika paremini õpitu omandamine, lõputöö-teemad, katsed). Probleemiks on ilmselt tõesti aia hooldamine suvisel ajal, sest siis on paljud kas praktikal või Tartust ära.

Muidugi oleks huvitav kasvatada midagi, mis läheks kasutusse ülikooli kohvikutes, see annaks ka toidule kvaliteeti juurde. Neil, kellel maakodu pole ja ühiselamutes elavatel tudengitel oleks vast rohkem huvi ka iseendale midagi kasvatada.

--

TTÜ Säästva Arengu Klubi lõi sel kevadel ülikoolilinnakusse oma kogukonnaaia, kus mullaga täidetud kastides kasvatati erinevaid vilju.

Tõnu Tamm, TTÜ Säästva Arengu Klubi:

Idee oli teha konteiner-aed, mida saab vajadusel kokku panna. Suurem osa ajast kuluski materjalide transpordile ja ehitamisele, külv/koristus/hooldus oli selle kõrval lihtne. Aiatiimis osales kokku 8 aednikku oma peredega, kõik olid TTÜ’ga seotud tudengid, doktorandid ja/või töötajad. Aktiivne aeg oli kuni juulini, siis tekkis väike paus ja umbrohi. Saagist osa läks suve jooksul kaduma, kuid kõrvitsad, salatid, herned, porgandid said ikka omanikud endale, pluss mõned päevalilled ja kartulid (kusjuures me ise kartulit ei külvanud). Projekt sai teost peamiselt entusiasmi toel ja TTÜ minimaalse toega. Praeguseks on ka uusi huvilisi ning plaanime aiapidamist jätkata.

Rohkem infot facebooki grupist „Tipi kogukonnaaed“. Seega häid näiteid on ja ehk saab mõte ka meil millalgi teoks.